Tõnis Paljasma on abipolitseinik Hiiumaal juba kümme aastat. Praegu on ta suurema osa oma ajast küll Tallinnas tööl, kuid katsub siiski aega sättida, et ikka Hiiumaal patrullis käia. Et side Hiiumaaga ei katkeks. Pealegi on ta vallavolikogu liige ning peab kodusaare asjadega kursis olema.
Kuidas sai sinust abipolitseinik?
Abipolitseinikuks sain samal ajal Kaitseliitu astumisega. Tundsin, et nii on õige. Olen ka autoõpetaja, nii et liikluse ja korra vastu on mul ka huvi olnud juba varakult.
Kas igaüks saab abipolitseinikuks hakata?
Jah. Muidugi peab olema huvi ja tahtmist panustada, sest patrullis käimine eeldab, et sul on vaba aega. Närvikava peab ka tugev olema, et igas olukorras rahulikuks jääda. Aega peab võtma ka koolitusteks ja füüsiliseks ettevalmistuseks. Praegu tehakse koolitusi palju rohkem kui siis, kui mina alustasin.
Milliseid koolitusi teile tehakse?
Näiteks juriidilistes küsimustes. Räägitakse politseitöö eripärast, õpetatakse ka relvade käsitsemist ja laskmist. Kui mina alustasin, oli vähestel relv.
Mida veel peab arvestama?
Loomulikult tehakse abipolitseinikuks pürgijale põhjalik taustakontroll, et politsei võiks olla veendunud vabatahtliku heades kavatsustes ja seadusekuulekuses. Paraku on nii, et kes on Hiiumaal abipolitseis, on tihti ka merepäästes ja Kaitseliidus. Kui peaks tekkima suurem ohuolukord, võib inimjõust puudu jääda. Õnneks sellist olukorda ei ole veel tekkinud.
Kas naised saavad ka abipolitseinike ridadesse astuda?
Kindlasti saavad. Praegu ongi naisi politseis vaat et rohkemgi kui mehi.
Millist seika võiksid meenutada oma tööst abipolitseinikuna, mis on meelde jäänud?
Eks vast viimatine juhtum talvel, kui aitasime purjus mehed hangest koju välja magama. Ega nad vist ise enam talvisel ajal hommikul ärganud polekski. Purjus inimestega tulebki Hiiumaal enamalt jaolt tegemist teha. Aga ega nad muidugi ise sellega rahul ei ole.
Gea Salumaa, Kärdla politseijaoskonna rakendusekspert
2022. aastal oli Kärdla politseijaoskonna nimekirjas seitse abipolitseinikku, kes panustasid Hiiumaa turvalise elukeskkonna tagamiseks ja hoidmiseks kokku 800 tundi.
Hiiumaa abipolitseinikud osalevad politseitegevustes ehk aitavad politseil avalikku korda tagada ja vajadusel ka avaliku korra rikkumisi kõrvaldada. Lisaks osaletakse liiklusjärelevalve teostamisel ja erinevatel ennetusüritustel. Nii on Hiiumaa abipolitseinikke näha patrullides, liiklus- ja narkoreididel, üritustel ning laste ja noortega ühist aega veetmas.
Abipolitseinike motiveerimiseks on nad alati kutsutud ja oodatud politseijaoskonna ning prefektuuri üritustele ja koosviibimistele ning neil on ka võimalik osaleda vabariiklikul abipolitseinike suveseminaril.
Abipolitseinik on inimene, kes vabatahtlikult oma vabast ajast osaleb politsei tegevustes, kuid kes ei kuulu politseiametnike koosseisu. Abipolitseinikuks saamiseks peab olema vähemalt 18-aastane Eesti kodanik ja vastama abipolitseiniku kutsesobivuse nõuetele. Abipolitseinike õigusi, kohustusi ja tegevusi reguleerib abipolitseiniku seadus.
Abipolitseinikuks saamiseks ja koolitusele registreerimiseks:
- esita kõik vajalikud dokumendid
- läbi taustakontroll
- tule kutsesobivusvestlusele
- soorita füüsiline katse.
Vajalikud dokumendid:
- haridust tõendava dokumendi koopia, kui andmed ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemis
- tervisetõend (abipolitseiniku tervisetõendi väljastab perearst)
- iseloomustus tööandjalt või õppeasutuselt või soovitus politseiametnikult või abipolitseinikult
- eesti keele tasemetunnistuse koopia, kui haridus ei ole omandatud eesti keeles ja kui andmed ei ole Eksamite Infosüsteemis
Ankeedi ja taotluse võib täita arvutis ja digiallkirjastada ning saata seejärel oma elukohajärgse prefektuuri personalitöötaja e-posti aadressile.
Välja prinditud ja täidetud dokumendid too endale lähimasse politseimaja infolauda.
Füüsiline katse
Soorita omal vabal valikul üks füüsiline katse:
- 3000 m jooks – 25.00 minutit
- 500 m ujumine – 16.00 minutit
- 6000 m sõudmine sõudeergomeetril – 34.00 minutit.
Vaata lähemalt: abipolitseinik.ee