Kaja Hiis-Rinne Kooli direktor Margarita Korol ütles, et avatud uste päeval saavad huvilised vaadata tunde, kohtuda õpetajatega, käia ringi kooli ruumides ja õuel.
“Meie kool on kõigile lastele, igale Hiiumaa perele, kes hindab waldorfkoolide põhimõtteid,” ütles Korol. “Waldorf on lihtsalt pedagoogiline meetod, mida on võimalik siin, Hiiumaal, valida alternatiivina koolides laiemalt kasutatavale õppemeetodile.”
Nagu läbi kogu kooliaasta, on ka avatud uste päeval tegevusse haaratud nii lapsevanemad kui lapsed. Õpetaja Karina Luhaste viib lapsed matkale, koolijuht Margarita Korol ja õpetaja Külli Olonen-Gomez kutsuvad emad-isad seminarile, et arutada waldorfpedagoogika üle. Keskne küsimus on: “Kes ja kuidas kasvatab Sinu last?”
Peale einet on igas vanuses osalejaid ootamas vahakriidi maali töötuba, mida juhendab õpetaja Terina Tikka, järgneb õpetaja Evelyn Reintami töötuba, mis viib pentatoonilise muusika maailma.
Õhinaga lapsepõlv
Mari Schockaert, kelle kolm last – Iris, Emil ja Kirsi – on aasta aega käinud Vabakoolis, ütles, et temal endal ei ole sellist lapsepõlve olnud ja tal on siiralt hea meel, et lastel on see võimalus. Kirsi on lasteaias, tema õde ja vend on koolilapsed ja käisid varem tavakoolis.
“Nad pole vist mitte kunagi nii palju looduses olnud ja selliseid asju märganud, mida nad nüüd oskavad tähele panna,” rääkis Mari. “Hea meel on näha, millise õhinaga lapsed kooli lähevad ja kui palju neil on peale kooli rääkida – mida nad tegid, nägid, õppisid.”
Ja kui tavakooli ajal lapsed vahel lootsid, et võivad haiget teeseldes koju jääda, siis nüüd olevat nad ema peale kurjad, kui ta ütleb, et nad on haiged ega saa kooli minna.
Matemaatika on lõbus
Kui Iris ja Emil koos oma sõprade Teele ja Aaroniga reporterile oma klassiruumi näitasid, oli neil kiirelt olemas ka vastus küsimusele, mis on nende lemmiktund. “Matemaatika, sest arvudega on lõbus mängida,” ütles Iris. Teele täiendas, et matemaatikatunde võiks palju rohkem olla. Emil vastas algul kavalalt, et talle meeldib vahetund, siis aga, et inglise keel, kuna seda saab rääkida teiste maade inimestega. Aaron aga ütles, et tema lemmiktund on matkamine.
Kahe- ja pooleaastase Nico ema Triin Kallas rääkis, et nende pere liitus Vabakooli lasteaiaga alles märtsi lõpus ja neid on soojalt vastu võetud. Aktsepteerimine, austus ja kooskasvamine olid “asjad”, mida nad koos abikaasa Rometiga otsisid. “Selliseks ongi meie suhtlus ja kokkupuude vabakooli perega kujunenud,” oli ta rahul. Triinu sõnul oli mõte Hiiumaale kolimisest küpsenud juba pikemat aega. “Sellise ägeda lasteaiaga liitumise võimalus andis väga suure otsustamise tõuke.”
Sügisest rohkem õpilasi
“Meie kohta on õige öelda waldorfsuunitlusega kool,” juhtis Korol tähelepanu, et täieõiguslikuks waldorfkooliks saamine eeldab vähemalt kahte edukat õppeaastat. “See on tavapärane asjade käik.”
Nüüd, kevadel õpib kooli liitklassis viis last. Vestluse toimumise ajaks oli kirjas kaheksa uut last, kes alustavad 1. septembril kooliteed Hiiumaa Vabakoolis. Uuest õppeaastast on plaanis avada kaks liitklassi: 1.–3. liitklassi õpetajaks on Külli Olonen-Gomez ja 4.–5. liitklassi õpetajaks Mari Sofia Piir.
Õpetaja Olonen-Gomez iseloomustas lõppevat kooliaastat ilusa ja põnevana, samas väljakutset pakkuvana. “Alguses oli mul raske, et pean õpetama liitklassis, kus õpivad koos kolme erineva algklassi õpilased,” tunnistas ta. Kuna õpilased tahavad, et neid märgataks ja mõistetaks, on tema sõnul vaja õpetajal tund hästi struktureerida ja planeerida ning seejuures olla isiksusena õpilast kujundav “ümbrus”.
Lõpetanud Tartu Ülikooli eripedagoogika erialal, töötas Olonen-Gomez kümmekond aastat eripedagoogina Eestis ja seejärel Inglismaal East Sussexi noortekeskuses tugiisikuna. Kui loodi Hiiumaa Vabakool, võttis ta kinni võimalusest, asuda uues koolis klassiõpetajaks. “Waldorfpedagoogika on mind alati köitnud ja Inglismaal sain külastada ka Michael Hall Steiner Waldorfkooli, mis oli innustuseks, et tagasi kodumaale tulla,” põhjendas ta. Lisades, et pealegi on Hiiumaa Vabakool unikaalne.
Kool õpetajate nägu
“Pingutamist nõuavad kõik asjad,” jättis direktor välja toomata, millega on esimesel aastal kõige enam vaeva nähtud. Siiski möönis ta, et uue meeskonna kujunemine on olnud keeruline, lausa turbulentne. Näiteks vahetult enne kooliaasta algust, kui pedagoogid olid veel lõpetamas oma kursusi ega olnud kohale jõudnud. “Me tuleme kõik erineva taustaga, eri kohtadest siia kokku, aga täna ma tunnen, et meil hakkab kujunema oma nägu, see on selline, nagu on meie meeskond koolis.”
Vabakooli loomisel on kogukonnal olnud määrav osa, alates sellest, et kooli pidajaks on MTÜ Hiiumaa Haridusselts, mille liikmeteks lapsevanemad, aga ka waldorfpedagoogika huvilisi. Osa õpetajaid on ka lapsevanemad, samas on lapsevanemate seas asendusõpetajaid juhuks, kui keegi on haige.
Korol, kelle poeg Lukas käib Vabakooli lasteaias, tõdes, et kool, lasteaed ja kogukond on tihedalt läbi põimunud. “Lisaks peresündmustele, kooli- ja lasteaiaüritustele suhtleme ka väljaspool palju, võibolla kooli puhul rohkem, lasteaia puhul vähem. Ootus, mis oli kogukonna suhtes, on kindlasti ennast õigustanud ja paljud asjad on lapsevanemate toel ära tehtud,” sõnas ta.
Eraisik maksab peale
“Mis puudutab rahaasju, on olnud ka väga keeruline aeg,” vastas koolijuht ohates küsimusele kooli majandusliku toimetuleku kohta. Kool on tema sõnul elanud lausa kuukaupa, et vaadata, kuidas läheb ja see, et jõutud on maikuusse, on hästi.
“Me planeerime juba septembrit, samas mõtleme, mida ja kuidas teistmoodi teha, et septembrist edasi ka ellu jääda. Ei taha sellele peale maksta, sest üks inimene ei jaksa seda kogu aeg teha. Tahaks kooli teha selliselt, et jõuaksime vähemalt nulli,” kirjeldas Korol kooli rahalist seisu.
Eelmisel nädalal võttis Hiiumaa vallavolikogu vastu eraüldhariduskooli ja eralasteaia toetamise korra, millega senise 64 euro asemel saab vald eralasteaias käiva lapse kohta maksta toetust 175 eurot kuus.
Korol ütles, et on hea, et see summa on olemas, kuid endiselt on väga suur vahe Vabakooli sissetulekute ja väljaminekute vahel. Igakuiselt maksab eraisik kinni summa, mis puudu jääb, ligi 7000 eurot.
Korol sõnas, et koolihoone, mida nad Kõpus kasutavad, on Vabakooli väikest õpilaste arvu arvestades suur ja maja ülalpidamine (küte, vesi, elekter ja hooldustööd) kulukas – üks kuu 1300 eurot. Iga lapse peale jaotatuna on see u 100 eurot kuus lapse kohta. “See moodustab suure osa õppemaksust,” märkis ta.
Hiiumaa Vabakooli kooliosa õppemaks on 2388 eurot aastas, mis ühe kuu peale jagatuna teeb 199 eurot kuus. Hiiumaa elanikuks registreeritud lastele on seni kehtinud soodushind 1620 eurot aastas ehk 135 eurot kuus.
Koolis tehtud arvestuste põhjal ütles Korol, et kui vald leiaks võimaluse võtta Vabakool koolivõrku ja katta selle ülalpidamiskulud, saaks pearaha ja toetusi kasutada selleks, milleks need mõeldud. “Praegu sööb need ära seesama maja,” sõnas Korol.
