Kreete Pruul Ettevalmistused Prantsusmaale Nancysse sõiduks algasid sügisel, kui selgus, et just hiidlased saavad 24.–30. juunini Eestit koolispordi MMil esindada.
“Hetkel, mil aru saime, et läheme nii suurele võistlusele, hakkasid kõik trenni palju tõsisemalt võtma,” ütles oma vanuseklassi Eesti paremaid kettaheitjaid Edgar Liiber.
“Vahetult enne ärasõitu tegime oma trennid varem kui tavaliselt, et harjuda ajavahega ja hommikul vara ärkamisega,” lisas võistlustel 200 meetri jooksu isikliku rekordi 27,58ni viinud Annabel Pielberg.
Mis jääb meelde
Kuigi tegemist oli spordivõistlusega, jäid tagasivaates enam kõlama muud asjad. “Tulemused ja kohad ununevad, kogemused ja mälestused jäävad,” ütles ka noori saatnud kogenud treener Toivo Pruul.
“See võistlus ei seisnenud ainult spordis, vaid sama olulised olid meile korraldatud tegevused ja võimalus tutvuda teiste kultuuridega,” täiendas 800 meetri jooksus uueks isiklikuks rekordiks 2.38,58 jooksnud Marta Eller
Nädal sisaldas mitmekülgset kultuuriprogrammi. Ühel õhtul tuli kõigil 24 riigil esitada laul või tants, mis neid iseloomustaks. Eestlased valisid kaerajaani, millest teised üsna vaimustuses olid.
Samas kui rahvustoite pakuti – meie laual oli näiteks kala, kama, must leib, Kalevi maiustused, suitsuvorst ja juust –, siis kama üldjuhul sülitati välja ja kala oli teistele ka võõras.
Prantsusmaa, eelkõige Nancy ajaloo ja kultuuriga tutvumiseks saadeti noored vanalinna orienteeruma. Lõimumise eesmärgil korraldati fotokonkursse, kus tuli teise riigi esindajaga koos pilti teha. Treener Pruul hindas, et võistlusel oldigi kui üks suur pere.
Uued kogemused
“Kõik me teame, et võistlustel on call roomid* ja asjad, aga päriselt polnud keegi varem ise sellist asja läbi teinud,” rääkis Eller uuest kogemusest.
Lisaks oli nii staadionil kui üldse sportlaste ümber tugev turvakontroll. “Ilma kaelakaardita ei saanud bussi, hotelli, staadionile ega sööma, samuti ei tohtinud me üksinda üheltki ürituselt ära minna,” meenutas Pielberg, lisades, et üldjuhul oli neil alati saatja või turvamees kaasas. Samas olid kõik kohalikud väga sõbralikud ja avatud.
Üksteist rekordit
Juba mainitud tulemustele tuleb lisada Marcus Mälli 200m jooksu isiklik rekord 23,25 sekundit, mis tõstis ta U16 klassi Eesti edetabelijuhiks. Senine parim tulemus oli 24,08.
Märkimisväärne on ka kettaheitja Liiberi 0,4 sekundiline sama distantsi rekordiparandus – U18 vanuseklassis võistleva noormehe uus tipptulemus on 24,06.
Anna-Brita Tall ja Kelly Nurk jooksid 200 meetrit vastavalt 28,82 ning 29,06 sekundiga.
Kristina Joarand kordas kõrgushüppes 1,57ga isiklikku rekordit ning Ann-Ly Kibuspuu uuendas oma parimat tulemust kuulitõukes, see on nüüd 11,41.
Jaan-Martin Ugam püstitas odaviskes tulemusega 41,98 ja Priit Sauer kuulitõukes 13,62ga isikliku rekordi.
Noormeeste seas oli ka kaks “pagulast”, kes samuti esindasid Hiiumaad: saarlane Hendrik Lillemets hüppas kõrgust koguni 2,01 ja Karel-Sander Kljuzin Värskast jooksis 800 m 1.54,07ga.
Pruul jäi võistlejatega igati rahule. “Noored kandsid välja, mulle jäi väga positiivne mulje,” hindas treener. Ta nentis, et on suurepärane kui tiitlivõistlusel õnnestub püstitada isiklik rekord.
Kuna Eesti koolispordiliit võistlussõitu täielikult ei finantseeri, on kergejõustikuklubi Hiiker eestvedaja tänulik saare omavalitsustele, osalejate (vana)vanematele ning OÜle Hiiu Autotrans, kelle toetus aitas suure eesmärgi teoks teha.
* Call room on kogunemiskoht, kuhu sportlased ettenähtud ajal kogunevad, nad ise ja nende varustus üle vaadatakse ja kust enne võistlusväljakule suundumist enam lahkuda ei saa.
