Harda Roosna Lepingu allkirjastamise järel peetud kõnes ütles Ojasoo, et kahe omavalitsuse ühinemisleping on nüüd kaante vahel ja see on piisavalt hea. “Kindlasti ei rahulda see kõiki, ka minul on mõned asjad, mida ma teeksin teistmoodi, kuid see on meie ühine kokkulepe ja sellest ühisest kokkuleppest peame me kinni,” kinnitas Ojasoo.
Koostööd Käina vallaga nimetas ta väga meeldivaks. “Kui selline koostöö jätkub ka ühise valla raamides, siis Hiiumaa peaks küll tulevikus õitsema,” ütles Ojasoo.
Ta avaldas lootust, et peagi jõuab aeg, millal vastloodud Hiiumaa vald saab ühinemislepingu alla kirjutada ka Pühalepa ja Emmaste vallaga: “Igal juhul on nad laua taha kutsutud ja oodatud,” ütles Ojasoo.
Ta kutsus unustama vahel välja öeldud teravusi, kuna eesmärgiks on Hiiumaa kui ühe omavalitsuse sünd. “Ainult sel juhul suudame me piisavalt kaitsta oma seisukohti, kui vaja ministeeriumite, kui vaja valitsuse ees,” ütles Ojasoo ja tänas kõiki, kes ühinemislepingu väljatöötamisel osalesid.
Ka Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari tänas kõiki, kes lepingu valmimisele kaasa aitasid ning ütles, et kindlasti tuleb see leping veel korra üle kinnitada – siis kui selle allkirjastavad Pühalepa ja Emmaste vald. “See ei ole küll tänase piduliku sündmuse teema, aga olen öelnud, et pelgalt kahe valla liitumine ei ole Hiiumaa jaoks nii hea kui oleks terve Hiiumaa ühinemine,” ütles Padari.
Teisipäeval teatavaks saanud riigikohtu ostusele viidates lisas Padari, et need, kes ootasid sellest uut lahendust, pidid paraku pettuma. “Kohus leidis vaid ühe nüansi, mis ei ole põhiseaduse kohane ja jättis ülejäänud rahuldamata,” nentis ta. “Sellepärast usun ma, et meil neljal vallal on ühine tulevik.”
Kohvilauas vesteldes tõdeti, et pärast pühi töö jätkub ja arutleti, kas sellega võiks jätkata senine ühinemise juhtkomisjon.
Varul: Riigikohus andis olulise tõlgenduse
Kohtuvaidluses 26 omavalitsust esindanud advokaat Paul Varul ütles Postimehes ilmunud arvamusloos, et riigikohus tegi küll otsuse, milles jättis rahuldamata taotluse tunnistada kohalike omavalitsuste (KOV) sundühendamist reguleerivad sätted põhiseadusevastaseks, kuid andis siiski haldusreformi seadusele mitu olulist tõlgendust.
Kõige olulisemaks nimetas ta, et enne sundliitmist tuleb KOV haldussuutlikkusele anda sisuline hinnang, lähtudes eelkõige sellest, kas sundliitmisel saab olla positiivne mõju. Varul viitas, et KOVid saavad hiljemalt 15. maiks 2017 esitada oma põhjendused, et nad on siiski haldussuutlikud, vaatamata sellele, et 5000 nõue ei ole täidetud.
Riigikohtu otsuse järgi on valitsusel ulatuslik kaalumisõigus ning ta võib lõpetada menetluse ja jätta KOV sundühendamata, kui ta leiab, et see on haldussuutlik.
Juhul, kui valitsus siiski otsustab sundühendamise kasuks, on KOV-l õigus ja võimalus pöörduda kohtusse, mis annab hinnangu KOV haldussuutlikkusele ja valitsuse otsuse põhjendatusele.
Varul ütles, et on veel üks võimalus, kui KOV leiab, et on haldussuutlik, ehkki elanike arv jääb alla 5000, võiks ta esitada taotluse jätta sundliitmise menetlus üldse algatamata juba enne 15. veebruari.
Kui valitsus leiab, et nõutavad kriteeriumid on täidetud ning sundühendamise menetlus oleks ilmselt perspektiivitu, võiks valitsus jätta sundühendamise algatamata.
