Jälgi meid

UUDISED

Üha rohkem pruute on peigmeestest vanemad

repro
repro
Viimase kümne aasta statistika näitab, et endast vähemalt kaks aastat vanema mehega abielluvate naiste osakaal väheneb ja endast vähemalt kaks aastat vanema naisega abielluvate meeste osakaal suureneb. Seega on seni harjumus­pärane seaduspära abiellujate vanuse juures tasa­pisi muutumas.
Eelmisel aastal sõlmiti Eestis 6701 abielu. Neist 17,2 protsenti olid sellised, kus naine oli mehest vähemalt kaks aastat vanem. Keskmine vanuse­vahe oli seejuures 5,1 aastat. Kõikidest abieludest 55,8 protsenti olid sellised, kus mees oli naisest vähemalt kaks aastat vanem. Keskmine vanusevahe oli seejuures 6,2 aastat. Abieludest 26,9 protsenti olid aga sellised, kus altari ette astusid samaealised või maksimaal­selt aastase vanusevahega partnerid.
Kõige nooremad abiellujad olid eelmisel aastal naistest 16aastased ja meestest 18aastased. Kõige vanem abieluranda sõudnud naine oli aga 82aastane ja mees 86aastane. Kahe partneri kõige väiksem vanuste summa oli 36 aastat (mõlemad abiellujad 18aastased) ning kõige suurem vanuste summa 159 aastat (73aastane naine ja 86aastane mees).
Kolm eriilmelist kümnendit
Abiellujate vanusevahe saab tähenduse alles võrdluses varasemaga. Statistikaameti andmed abielude kohta ulatuvad 1992. aastani ja juba see on piisavalt pikk aeg, et eristada selgelt kolme perioodi. Samas ei tähenda eristuvate perioodide olemasolu, et üleminek ühelt perioodilt teisele toimuks ühe aastanumbri sees. Tegemist on siiski pikema aja jooksul toimunud üleminekuga ühelt mudelilt teisele.
Vaadates esmalt kaugemale ajalukku näeme, et aastatel 1992–1998 abiellus endast vanema mehega 55 protsenti naistest. Samaealiste partnerite abielude osakaal jäi sel perioodil 28 protsendi juurde. Endast vanema naisega abi­ellunud meeste osakaal tõusis perioodi alguses ja jäi püsima 17 protsenti juurde.
Järgneval kümnendil ehk aastatel 1999–2009 püsis endast vanema mehega abiellunud naiste osakaal stabiilselt üle 58 protsendi. Samaealiste abiellujate osakaal aga langes, jäädes keskmiselt 26 protsendi juurde. Endast vanema naisega abiellunud meeste osakaal langes sel perioodil 16 protsendi piirimaile.
Viimasel kümnel aastal on samaealiste partnerite abielude osakaal püsinud stabiilselt 27 protsendi juures. Endast vanema mehega abi­elluvate naiste osakaal langes 2019. aastaks veelgi ja jääb nüüd 56 protsendi juurde. Endast vanema naisega abi­elluvate meeste osakaal on aga pidevalt tõusnud, olles nüüd juba suurem kui 17 protsenti.
Aja jooksul toimunud muutust kokku võttes võib öelda, et samaealiste partnerite ja endast vanema naisega abielluvate meeste osakaalud liiguvad praktiliselt paralleelselt. Endast vanema mehega abielluvate naiste osakaal oli seevastu alguses suhteliselt madal, tõusis seejärel ja on viimasel kümnel aastal taas langenud.
Ajastu märgid avalduvad abiellujate vanusevahes
Võrreldes muu ajaga püsis 1990ndatel endast vanema mehega abielluvate naiste osakaal väike, 2000ndatel tegi see silmnähtava hüppe ja on 2010ndatel pidevalt langenud. Nende perioodide vahelised üleminekud langevad kokku suurte muutustega majanduses: 1990ndate lõpu Venemaa kriis ja 2008. aasta suur finants­kriis. Etteruttavalt võib püstitada küsimuse, milliseks kujuneb koroonakriisi mõju majandusele ja kuidas hakkab see järgnevatel aastatel mõjutama partnerite valikut abiellumisel. Vastuseid teab mõistagi hetkel vaid aeg.
Muutusi abiellujate vanuse­vahedes aitavad mõtestada ka igale ajastule iseloomulikud jooned. 1990ndaid iseloomus­tavale vabadustundele ja kauboi­kapitalismile omaselt ei määranud armastust ega abielu partneri staatus, rikkus ja võim, vaid miski muu. Selle perioodi lõpetab teatav korrastumine. Tarvitseb vaid meenutada jutte “võitjate põlvkonnast”, kes on haaranud ühiskonnas võtmepositsioonid. Nii kujuneski 2000ndatest edu jahtimise aeg, mida ka ajakirjandusveergudel ilmestasid pidevalt partnereid vahetavad rikkad ja ilusad. Sellesse aega jääb ka näiteks Eesti liitumine Euroopa Liiduga, mis avas uutele tulijatele taas täiesti erakordsed võimalused.
Välise edu kaduma kippuv illusioon sai selgeks 2010ndateks: enam ei ihaletud saada rohkem ja olla uhkem. Edu­kultuse kadumine ja individuaalsete valikute vabaduse rõhutamine tõid kaasa eelnevatest perioodidest erinevamad partnerite valikud. Aastate pärast saame ilmselt öelda, kas see periood on praeguseks lõppenud või kestab edasi.

Koit Meres
Statistikaameti analüütik

Veel lugemist: