Jälgi meid
HL jõulukampaania bänner

TRANSPORT

Transaviabaltika: Suurem lennuk pole otstarbekas

ALDO BIDINI/WIKIPEDIA
Lennuettevõtte tehtud test selgitas, et suurem lennuk saarte lennuliinidel ei oleks majanduslikult otstarbekas, kui aga riik on valmis suurema lennuki kulusid katma, on ettevõte nõus sellega lendama.
Vabariigi valitsus toetas 21. detsembri istungil majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekut tellida alates 2019. aasta juunist Saaremaa ja Hiiumaa lennuliinidele kaks eraldi lennukit, mis tähendab, et Saaremaa ja Tallinna vahel hakkaks teenindama suurem lennuk.
Praegu Kärdla ja Kuressaare sihtpunkte teenindav lennufirma Transaviabaltika tõigi jõulude eel ettevõtte enda kulul mandri- ja suursaartevahelisi lennuliine ajutiselt teenindama suurema lennuki ATR42/300, millel 46 reisijakohta.
Transaviabaltika esindaja Rene Must selgitas, et suuremat lennukit liinile tuues otsis ettevõte vastuseid küsimusele, millised on liini teenindava suurema lennukiga seonduvad tegelikud kulud.
“Tahtsime teada, milline on lennuaeg, kütusekulu, milline on ajakulu turnaroundile*, lennuki jäätõrjele ja kõik muud lennu tehnilisele ettevalmistusele kuluvad tegevused,” selgitas Must.
Testi tulemusel selgus, et võrreldes väiksema liinil lendava 19kohalise Jetstream 32 tüüpi lennukiga, suurenevad kulud vähemalt kaks korda. Suurema lennukiga kaasnevad ka suuremad lennu­jaamatasud ja kasvavad ka personalikulud – alates 20kohalisest lennukist, peab olema pardal ka reisisaatja.
Praegu maksaks 19kohalise lennukiga Tallinn-­Kuressaare liini teenindamisel kommertsalustel üks lennupilet pisut üle 100 euro, praegu on see tänu riigipoolsele dotatsioonile 26 eurot.
“Suurema lennukiga lendamine on loomulikult väärt mõte ja kui riik on valmis suurema lennuki kulusid katma, siis oleme meie kahe käega poolt ja valmis lendama,” lisas Must.
Lennuaeg pikeneks
“Kui rääkida reisijale tuntavatest muutustest, mis suurema lennukiga kaasneks, siis lennuaeg pikeneks vähemalt kümne minuti võrra,” ütles Must. Seega, kui praegu kestab Tallinnast lend Kuressaarde 40 minutit ja pealinnast Kärdlasse 30 minutit, siis need ajad oleksid vastavalt 50 minutit ja 40 minutit.
Must ütles kokkuvõtteks, et Transaviabaltika sai testperioodil kinnitust tõdemusele, et suurem lennuk toob endaga kõrgemad kulud nii tellijale kui teenindajale ja ka hoopis teised nõuded.
“Kuluefektiivsem lähenemine on olemasolev 19kohaline lennuk vajaduse olemasolul tihemini lendama panna, kuid üldjoontes, vaadates kogu aastale peale, ei oleks suurem lennuk majanduslikult otstarbekas,” ütles Must.
Veel märkis ta, et ühistranspordivahendi suurus ei ole ainus kvaliteedinäitaja: “Olulisem on sõidugraafiku tihedus ja ühenduse stabiilsus.”
Must ütles, et Kuressaarde lendavate reisijate arv püsib stabiilselt 1300–1350 juures ja populaarsematel päevadel nagu reeded ja pühapäevad võiks Tallinn-Kuressaare-Tallinn lennugraafikusse planeerida keskpäevase lisa­lennu.

* turnaround – lennu­väljal ühe lennu teenindamise aeg, mis sisaldab lennuki vastu­võtmist ja paigaldamist; perrooni-, reisija- ja pagasiteeninduse koordineerimist, operatsiooniteadete saatmist jms.

Veel lugemist:

TRANSPORT

Maanteeameti ja Leedu ettevõtja Transaviabaltika esindajad kirjutasid alla lepingu Tallinna–Kärdla lennuliini teenindamiseks alates 1. juunist. Praeguse lepinguga sarnaseks jääb nii reiside maht kui ka...