Kärolyn Kivistik Teisipäeval oli Eestis juba neljandat korda maanteeameti ning politsei- ja piirivalveameti ühisaktsioon “Mobiilivaba päev”. Ettevõtmise eesmärk on liiklejatele meelde tuletada, kui ohtlikud on kõrvalised tegevused – eelkõige mobiiltelefon autoroolis.
Hiiumaal toimus esimest korda n-ö sekkumiskoolitus neile, kelle politsei liikuses kinni pidanud mobiiliga rääkimise eest.
Teisipäevasel koolitusel osales neli hiidlast, kes autoroolis kõrvalistelt tegevustelt tabatud. Kärdla politseijaoskonna väärteomenetleja Mare Rebel ütles, et tal on hea meel, et esimesel koolitusel on võimalus kõigile personaalselt läheneda.
“Oleme mõelnud, et edaspidi võiks maksimumarv ühel koolitusel osalejaid olla kaheksa, siis saame läbi teha reaalsed katsed ja neile näidata, kuidas kõrvalised tegevused keskendumist segavad,” rääkis Rebel.
Võimalus trahvi asemel koolitus valida, jääb hiidlastele ka edaspidi. Liiklustrahvi asemel koolitust pakkuda otsustati seepärast, et autoroolis mobiiliga rääkijate arv on aasta-aastalt suurenenud ja politsei käed selle ohtliku kombe väljajuurimisel jäävad lihtsalt lühikeseks.
Varem on niisuguseid koolitusi läbi viidud Võrus ja Viljandis.
Lihtne maksta ja unustada
Solveig Edasi maanteeametist, kes koos Rebeliga koolitust läbi viis, tõdes, et lihtne on maksta 20 eurot trahvi ja rikkumine unustada. “Au ja kiitus neile inimestele, kes on valinud sekkumiskoolituse, sest siis saab korra veel läbi mõelda tagajärjed või mis kõik oleks võinud juhtuda, kui roolis kõrvaliste tegevustega tegeleda,” rääkis Edasi.
Tema sõnul fikseeritakse liikluses iga päev keskmiselt 2,4 õnnetust, mis juhtunud kõrvaliste tegevuste tagajärjel: “See on niiöelda jäämäe tipp, mida julgetakse tunnistada ja mida saab fikseerida.”
Eelmise aasta liiklusõnnetustes 76 hukkunust kümme olid roolis olles ametis kõrvaliste tegevustega ja selle tagajärjel sai surma juht ise või kaasreisija. Edasi ütles, et need on ainult need juhtumid, mis on fikseeritud ja mida võib kindlalt öelda.
“Probleem on ja see aina kasvab, teistpidi kasvab ka ühiskonna mitteaktsepteerimine kõrvaliste tegevuste suhtes autoroolis,” leidis Edasi. Ta tõi näite, et kaasreisijatest koguni 86 protsenti ütles maanteeameti läbiviidud uuringus, et nad sekkuvad ja annavad juhile märku, et too ei tegeleks autoroolis kõrvaliste asjadega.
Mullu läbi viidud uuringus tunnistas koguni 24 protsenti juhtidest, et on 12 kuu jooksul sattunud mõnda liiklusohtlikku olukorda, sest pole roolis olles tegelenud vaid autojuhtimisega.
Paljud õnnetused statistikas ei kajastu
Rebeli sõnul ei jõua paljud õnnetused ei PPA ega ka maanteeameti statistikasse. “Võib juhtuda näiteks õnnetus, kus isik sõidab enda autoga teelt välja vastu puud,” tõi ta näite, et kui isik põhjustab kahju ainult enda varale, siis PPA sellega ei tegele. Rebel tõstatas küsimuse, kui suur on siis tegelik nn nutijoobe osakaal, mis juba niigi kurba statistikasse lihtsalt ei jõua?
“Sa ei pea olema mobiiltelefoni ori, sa saad teha autosõidud ära ilma, et peaksid vastama telefonikõnele või reageerima igale kõllile, mis telefonist tuleb,” veenis Edasi.
Roolis telefonikasutajate arv kasvab
Küsimusele, kuidas on lood Hiiumaal, kas mobiiliga roolis rääkijate arv on pigem suurenenud või vähenenud, vastas Rebel, et kõrvaline tegevus autoroolis näitab kahjuks ka meil kasvu.
“Kui juhid politseiautot näevad, jõuavad nad enamasti telefoni ära peita, aga kui erariietes liiklusjärelevalvet teeme, siis on see olukord üsna kurb,” märkis Rebel.
Ta tõi näite, kuidas teisipäeva hommikul erariietes jooksmas käies märkas poole tunni jooksul koguni viit mobiiliga autoroolis rääkijat, nende seas ka ühte veokijuhti.
Rebel ütles, et telefoniga autoroolis rääkides on juhil hõivatud üks liikluses väga oluline taju – kuulmine. Võttes vastu infot, mida telefonis edastatakse, keskendub autojuht sellele, mida kuuleb ega pane enam tähele, mis ümberringi toimub. Samuti tekib tunnelnägemine – juht näeb ainult seda, mis on otse ees, aga mis on tee äärtes, seda ta enam ei hooma.
Esimene reaktsioon eitamine
Rebel rääkis, et on politseireididel osaledes tähele pannud, et rikkuja kinnipidamisel on esimene reaktsioon eitamine ning küsitakse pilti või videot, mis rikkumist tõestaks. “Kas oleme jõudnud sinnamaani, kus inimestel ei ole enam südametunnistust öelda, et jah ma tegin?” tõstatas ta küsimuse. Rebel leiab, et menetleja seisukohalt on loomulikult tõendid olulised, aga inimesed võiksid vaadata ka peeglisse, sest üksainus telefonikõne autoroolis võib saada saatuslikuks.
Ta kinnitas, et politsei eesmärk ei ole 20euroseid trahve välja kirjutada: “Meie eesmärk on, et Hiiumaa oleks ja jääks turvaliseks ning meie kogukond suhtuks autoroolis mobiiliga rääkimisse negatiivselt.”
Pigem on oluline see, et rikkuja mõistaks oma tegevuse tagajärgi. Just seepärast koolitusprogramm kokku pandi ja lootuses, et nendest väikestest asjadest võib muutuda palju. “Mina leian, et meie kogukond on täna niisuguseks koolituseks valmis,” kinnitas Rebel.
Mobiilivaba päev
Edasi sõnul soovivad nad koolitusel näidata, kui oluline on tegeleda autoroolis vaid juhtimisega. Ta tõi näite mullu Saaremaal juhtunud õnnetusest, kus hukkus 14aastane tüdruk. Tüdruk tegeles sõiduteed ületades kõrvaliste asjadega ja sama tegi ka autojuht – tagajärjeks hukkunud noor inimene.
Edasi soovitas kõigil alustada pisikestest asjadest: “Täna [teisipäeval – toim] on mobiilivaba päev, katsume selle ühe päeva üle elada nii, et mobiili ei kasuta.”
Rebeli sõnul nad nii optimistlikud pole, et peale esimest koolitust oleks Hiiumaal kohe vähem autoroolis telefonikasutajaid. Samas loodavad nad, et koolitusel käinud jagaks saadud infot oma lähedaste seas ja suhtlusringkonnas. “See ongi meie eesmärk – tõsta inimeste teadlikkust,” ütles Solveig Edasi.
Trahvi asemel koolituse valinud inimene saab paberkandjal kutse, kus on kirjas koolituse toimumise aeg ja koht. “Kuna peame lähtuma menetlusseadustikust, siis on seal kirjas ka rida, et kui kohale ei ilmu, siis alustatakse ikkagi kiirmenetlust ja tegu ei jää karistuseta,” lisas Mare Rebel.
