Lahtine toidukaup meelitab lõhna ja isuäratava välimusega, aga eeldab kauba pakkujalt vastutustundlikkust ja ostjalt tähelepanelikkust, et söök või jook ikka tarbimiskõlblik oleks.
Koos sooja suvega tulevad tänavatele, teede äärde, laatadele ja suvesündmustele toidumüüjad, kaupluste ees müüakse marju ja puuvilju, laatadel ja suvesündmustel toekamatki kõhutäidet.
Toidu pakkujal on kohustus jälgida pakutava söögi-joogi nõuetekohast hoidmist ja müüki ning sellega pole sugugi kõik alati korras. Nii kontrollis veterinaar- ja toiduamet (VTA) mullu toidumüüjaid avalikel üritustel, tänavatel ja maanteede ääres. Tulemused ei andnud põhjust rahuloluks, sest ligikaudu 600 müüja kontrollimisel tuvastati puudusi enam kui pooltel juhtudel.
VTA toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg tõi ameti pressiteates välja, et eelkõige kontrolliti toidumüügi nõuetekohasust, erilist tähelepanu pöörati seejuures toidu säilitamistingimustele.
“Oluline on, et tarbijani jõuaks vaid nõuetekohaselt valmistatud ning tõendatult ohutu ja tarbimisväärne toit,” rõhutas Ramjalg.
Järelevalve käigus selgus ka, et veerand kontrollitud toidukäitlejatest polnud ametit oma tegevusest teavitanud, ehkki oma toodangut avalikel üritustel müües tuleb seda kindlasti teha.
VTA jätkab ka sel aastal kontrollkäike avalikel sündmustel, tänavatel ja maanteede ääres, samadest põhimõtetest lähtuvalt kontrollitakse ka kauplejaid, kes pakuvad oma toodangut kaubanduskeskustes või poodides ajutistel rendipindadel, nagu näiteks peaukse ees või müügipindade vahelistes koridorides. Juhul, kui tuvastatakse tõsine rikkumine, on ametil õigus peatada toidumüüja tegevus ning rakendada sunniraha.
Hiiumaal tehti 92 ettekirjutust
Möödunud aastal viis amet Hiiumaal läbi 231 kontrolli ja tehti 92 ettekirjutust. VTA Lääne regiooni juhtivspetsialist Jüri Lauter ütles Hiiu Lehele, et ühegi ettevõtte tegevust amet eelmisel ega sel aastal Hiiumaal peatanud pole.
Toidu ostjail soovitab Lauter jälgida, et avalikul üritusel toidu pakkuja hoiaks toitu nõuetekohaselt. Näiteks eritemperatuuri vajavad toidud – piima-, liha- ja kalatooted – peavad olema vastavalt hoiustatud.
“Kindlasti on ostjal võimalik küsida, kust pärinevad müügil olevad tooted ja kuidas on neid valmistatud,” soovitas Lauter.
Ta selgitas, millal tekib kodustes tingimustes kasvatatud-valmistatud toidu müümisel kohustusi toiduameti ees. Näiteks, kui soovitakse minna laadale toitu müüma või valmistama, peavad eeltingimusena olema täidetud kõik toidu valmistamise ja toiduohutuse nõuded ning VTAle tuleb esitada majandustegevusteade.
Omakasvatatud puu- ja köögivilja või enda korjatud marju, söögiseeni võib müüa lõpptarbijale või vahetult lõpptarbijat varustavatele kohalikele jaekaubandusettevõtetele, näiteks restoranile, poele, turule. Selline tegevus ei nõua VTA majandustegevuse teatise tegemist, kuid teatud juhtudel on vajalik tegevusluba.
Kui müüa enda kasvatatud puu- ja köögivilja või korjatud metsasaadusi edasi näiteks turul kauplejatele või restoranidele, siis tuleb vormistada saatedokument, millel on välja toodud toidu nimetus, päritolu st varustaja või müüja nimi ja kontaktandmed, kogused ja tarnekuupäev. See on vajalik toidu jälgitavuse tagamiseks ning toidupettuste vältimiseks. Juhul, kui toit pakendatakse, siis peab veenduma, et materjal on sobilik toiduainetele.
Koduköögisttuleb teavitada
VTA toiduosakonna juhtivspetsialist Ebe Meitern märkis ameti pressiteates, et seoses eriolukorraga hakkas üha enam inimesi kasutama oma kodukööke, et valmistada erinevaid tooteid müügiks.
Eraelamu köögis või suveköögis võib toitu valmistada ja seda ka müüa, aga sellest tuleb veterinaar- ja toiduametit teavitada ning täita eraelamus toidu käitlemisele kehtestatud nõudeid. Igal juhul on mõtet enne, kui koduköögis valminud toit müüki panna, ameti spetsialistidelt nõu ja abi küsida, sest toidu kvaliteedi ja toidu käitlemise nõuetekohasuse eest vastutab käitleja.
