Tahkunas ründas inimest koer, mitte hunt

Keskkonnaamet teatas eile hundijahi esialgsed küttimis­mahud 2019/2020 jahihooajaks, ühtlasi ka seda, et suvel ründas Tahkunas naist koer, mitte hunt.
Tänasest algab hundijahihooaeg, aga Hiiumaal esialgu hunti veel lasta ei saa, Saaremaal tohib küttida vaid ühe isendi.
Viimati küttisid Hiiumaa jahimehed hunte 2017/2018 jahihooajal. Kokku lasti toona Lõuna-Hiiumaal neli hunti, kaks jahiluba jäid tookord realiseerimata. Eelmiseks, 2018/2019 jahihooajaks amet Hiiumaale küttimislube ei andnud.
Saadetud pressiteates tuletas keskkonnaameti jahinduse- ja veeelustiku büroo juhataja Aimar Rakko meelde sellesuvist kahtlust, et Hiiumaal Tahkunas ründas hunt inimest.
“Keskkonnaameti ja -agentuuri eksperdid uurisid väidet kohapeal, kus selgus, et tegelikult põhjustas rünnaku hoopis koer,” teatas Rakko.
“Hundil on looduses piisavalt toitu ning korrapärase jahipidamise tõttu on säilinud hundi inimpelglikkus. See­tõttu pole põhjust karta, et hunt inimest ründaks,” lisas ta.
Küttimine ohjamisaladel
Novembrist veebruari lõpuni vältava hundijahi eesmärgiks on ohjata nende arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele. Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 61 isendit. Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina
1. novembrist kuni 28. veebruarini ja mahtu korrigeeritakse jahiaja jooksul vastavalt seireandmetele ja kiskja­kahjustustele.
Kahjustuste paremaks ohjamiseks korraldatakse huntide küttimist juba teist aastat suurematel, sageli mitme maakonna piiresse jäävatel ohjamisaladel. Kokku on selliseid alasid üle Eesti 20, neist 16le on määratud tänavuse hundi­jahi esmane küttimismaht. Mahtu ei kehtestatud esialgu Ida-Harju, Hiiu, Pärnu-Viljandi ja Põhja-Läänemaa ohjamisaladele, kus kiskjakahjustusi esineb võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähem või puudub kindel info hundi pesakondade kohta.
Selle üle, kas Hiiumaal on hundipesakond sündinud või mitte, on keskkonnaagentuur ja Hiiumaa jahimehed vaielnud.
Eile ütles Hiiumaa jahimeeste seltsi tegevjuht Anu Sarapuu Hiiu Lehele, et nüüd on ka nemad nõus, et eelmisel aastal Hiiumaal hundipesakonda ei sündinud.
Loodusvaatleja Kalle Kruus rääkis, et tema sel aastal Kõpu kandis hunti näinud pole, ei oma silmaga ega oma raja­kaamerates. “Hunte on siinkandis kahel viimasel aastal kohe kindlasti vähem,” ütles ta. Samas on metsad tema sõnul hundi toitu täis – metskitsi, metssigu. Kruusi arvates võib hunte rohkem olla ehk Heltermaa pool ja Lõuna-Hiiumaal.
Möödunud jahihooajal tohtis küttida Eestis 65 hunti. Tegelikult kütiti 66 hunti, neist kuus eriloaga väljaspool jahiaega, et vältida hundikahjustusi. Sel aastal on välja antud eriluba ühe hundi küttimiseks Raplamaal, mida pole veel realiseeritud.
Sel aastal on registreeritud 144 hundi põhjustatud kahjustust, enim oli neid Harju, Järva, Rapla ja Viljandi maakonnas.
Hiiu Leht kirjutas tänavu augustis, kuidas Kõrgessaare osavalla Jõeranna külas murdis hunt 24 lammast.
Lambad hukkusid samas kohas, kus hundid olid kaks aastat varem murdnud sama taluniku 45 lammast.