HARDA ROOSNA 
Ardo Laaneser Transpordiameti direktor Raido Randmaa: Mustkatte alla viimist tõesti on Hiiumaal olnud vähe ja sel on väga lihtne põhjus, meid hiidlasi on ka vähe. Tegelikult me vaatame ju kogu riigi üleselt kõiki kruusateid, me paneme need pingeritta ja vaatame-hindame seal kõige rohkem seda, kui palju seal liiklejaid peal on. Siis me vaatame, kas seal on bussiliinid peal. Kas seal on näiteks mingi raskeliiklus peal, on seal mõni ettevõte taga. Samamoodi, kuidas on majad tee ääres, kas need on tee ääres väga lähedal, turism, kergliiklejad… Neid nüansse on seal palju, aga me vaatame ikkagi tervet riiki ja meil oli selle aasta alguses 4400 kilomeetrit kruusateid riigimaanteedel. Kokku on meil 16 500 kilomeetrit teid – tegelikult me sellel aastal teeme väga rekordilise mahu – kokku 320 kilomeetrit saab mustkatte. Hiiumaal aga tõesti ainult üks jupp, Kassari kabeli tee läks mustkatte alla. Kui me vaatame järgmist aastat, siis tõenäoliselt investeeringumaht meil väheneb. Nii et järgmisel aastal samuti Hiiumaal meil objekte ei ole, aga põhjus on tõesti selles, et meid on lihtsalt liiga vähe ja me peame arvestama kõiki kogukondi.
Transpordiameti peadirektor Kaido Padar: See on hästi suur probleem ja teede tolmuvabaks muutmine on hästi alarahastatud olnud. Nagu Raido ka ütles, kui aastas pannakse ainult 5 miljonit eurot selle peale, siis tegelik vajadus oleks iga aasta 15 miljonit. Siis me jõuaks aastaks 2030 sellisesse olukorda nagu me tahaks, et need teed oleks. Ja miks see aasta on hea – transpordiameti loomine kolmest ametist kokku oli hea mõte – me tõstsime sisemiselt ümber investeeringuid ametite vahel ja saime tolmuvaba kattega teedele sisemistest reservidest veel 5 miljonit eurot. Kokku oli meil sellel aastal selleks kasutada 28 miljonit eurot, sest ka riik pani omalt poolt raha juurde. Nii et see aasta on väga rekordiline olnud. Rääkisime ka poliitikutega sama, et pange järgmisel aastal veel juurde, ärge jätke viis, pange kümme veel juurde – siis on 15 miljonit eurot ja me püüame ise ka leida mingeid vahendeid. Aga no vaatame – me ei ole [riigieelarve] numbreid veel kätte saanud. Aga teeremonte Hiiumaal ikkagi tuleb.
Kus need objektid asuvad?
Raido Randmaa: Teeremonte tuleb ja tegelikult ka sel aastal seal Käina ümbruses on väga suur remont toimumas – ringteed ja Käina asula vahel tehakse riigimaantee korda. See on väga suur objekt seal ja ma arvan, et Käina alevikule on see väga hea ja liikluspilt läheb seal kindlasti paremaks ja turvalisemaks. Järgmisel aastal jätkame rekonstrueerimist Kärdla-Käina maanteel. Praegu lõppeb Tubalal see uus lõik ära, viiendal kilomeetril, ja sealt edasi kuni Tammelani välja läheb tee rekonstrueerimisele. Seal vaadatakse üle veerežiim, võetakse vana asfalt maha ja tehakse korralik rekonstrueerimine kuue kilomeetri pikkusel lõigul. Projekteerimine on ilmselt juba lõppfaasis ja järgmisel aastal tuleb ehitama hakata. Tööde orienteeruv maksumus on 2,6 miljonit eurot, täpne hind selgub hankel.
Kui Kärdla-Käina esimene uus teelõik valmis, kurtsid paljud, et see oli alailma libe, ka vihmaga – samuti juhtus seal mitmeid liiklusõnnetusi – autod sõitsid üsna sügavaks kaevatud maanteekraavidesse. Miks see nii oli ja kuidas seda vältida?
Raido Randmaa: Kärdla alguse lõigul oli tõesti see probleem, et kui seda teelõiku ehitati, siis juhtus seal selline asi, et järgmisel aastal hakkas RMK ehitama Kärdla ümbersõitu ja sellele teelõigule langes väga suur ja raske koormus, mida me ette ei näinud. Ja kuna seal oli ka pinnatud lõik, mitte asfaltbetooniga tehtud, siis sel pinnatud lõigul see [täite]kivi niiöelda sõideti bituumeni sisse kinni ja tee muutus libedaks. Ja siis tuli see meil üle teha. Nii et tegelikult oli see halbade asjade kokkulangemine, et me ei suutnud ette näha, et RMK järgmisel aastal hakkab oma teed rajama ja paneb sellele teele väga kõva raskeveo peale. Maanteelõik, mille me Käinasse rajame, sinna teeme asfaltbetoonkatte ja seal siis selliseid muresid ei ole. Ainuke asi on see, et hästi värske asfalt on alati kindlasti palju libedam kui selline, millel on aasta või kaks juba liigeldud. Asfaltbetoonid on tänapäeval väga tihedad ja seetõttu võib seal talvel tekkida rohkem libedust, võrreldes sellega, kui tee on juba paar aastat olnud liikluse all ja vaikselt hakkab kivi välja kuluma.
Üks oluline objekt on järgmisel aastal veel – Kärdla vaheline teelõik. Sellest on nüüd kümme aastat möödas, kui see Heltermaa maantee-Kõrgessaare maantee lõik korda tehti, nüüd saab see uue katte. Meie nimetame seda taastusremondiks – nii et me ei lähe seda uuesti üles ehitama, vaid freesime pealmise kihi maha ja paneme uue katte peale. Taastusremont võtab oluliselt vähem aega kui rekonstrueerimine. Lõik on kahe ja poole kilomeetri pikkune, tööde eeldatav maksumus 300 000 eurot ja hange siis teeb kindlaks, mis selle tegelik maksumus on.
Kaido Padar: Hiidlasi võib-olla huvitab see, et Hiiumaal vahetub ka teehooldaja ja meil on nüüd uus lepingupartner Warren Safety. Teehooldus on liiklusohutuses väga oluline ja loodame, et uus partner võtab oma tööd hästi tõsiselt.
Raido Randmaa: Uus partner alustab reedest, 1. oktoobrist, aga tegemist on ettevõttega, kes turul juba pikalt toimetanud nii Läänemaal kui Raplamaal, nii et kogenud tegija. Usun, et keegi ei pea muretsema – tegemist on professionaalidega ja väga paljud autojuhid, kes enne Taristonis töötasid, on nüüd jätkamas Warren Safetys. Nii et mehed, kes on ennem siin töötanud ja teavad asja, nemad siis ka jätkavad.
Küsis HARDA ROOSNA
