Eilne Hiiumaa õpetajate streik algas Hiiu Lehe ajakirjanike jaoks vastakate muljetega, Paladel võttis koolirahvas uudistajad lahkelt vastu, Lauka koolis visati ajakirjanikud uksest välja.
Kui Hiiu Lehe ajakirjanikud Palade kooli jõudsid, oli kolmepäevane streik juba alanud. Streigiga ei ühinenud ainult need õpetajad, kes käivad Paladel üksikuid tunde andmas. Koolimajas toimetasid Palade lasteaia töötajad, kelle pesapaik lasteaia remondi ajaks on kooli ruumides.
Lasteaia juhataja Sirje Reinpal rääkis, et nende töötajad küll ei streigi, kuid lapsi lasteaias ka ei ole. Eelmisel nädalal oli suur osa lasteaia 30 lapsest haiged ja kohal käis vaid kuus last. Kuna streik jättis vanemad õed-vennad koju, ei tulnud ka need kuus lasteaeda päeva veetma. Toimetusi paistis lasteaednikel siiski küllaga jaguvat.
Üks õpilane, neli
õpetajat ja direktor
Direktor Uno Kõiv ütles, et kooli on tulemas tervelt üks õpilane – 9. klassi noormehel oli just sel päeval plaanis parandada oma emakeele kaks. Tegemata see töö ei jäänud, sest õpetaja oli jätnud järeltöö materjalid direktori kätte.
Palade õpetajatel oli vaba valik: kes tahtis, tuli streigipäeval kooli, kes ei tahtnud, ei tulnud. Kõik õpilased said kirjaliku teatise, milles küsiti, kas nad tulevad kooli või mitte ja tõid tagasi ka vastuse. “Ühtegi jaatavat vastust ei tulnud. Minuni ei ole jõudnud ka ühegi lapsevanema protesti,” lisas direktor. Kuna õpilasi koolis pole, siis süüa sel päeval ei tehtud.
Õpetajad:
Meie õigus on streikida
Koolimajas vestlesime Ulvi Voolma, Irina Luige ja Karin Poolaga – kõik kolm osalesid ka 2003. aasta ühepäevases streigis.
“Olen meie ühiselt esitatud nõudmistega sama meelt, sellepärast streigin,” ütles Voolma. “Kõik õpetajad tajuvad seda ebaõiglust, nii nooremõpetajad, kes tööle tulevad kui need, kes korraliku palga saamiseks peavad suure tunnikoormusega töötama.”
Voolma enda töökoormus on normkoormus – 22 ainetundi. “See on paras koormus, aga muidugi oleks parem kui normkoormus oleks 18 tundi. Mina praegu ei õpi, aga neil, kes selle kõrvalt peavad õppima või täienduskoolitusi läbima, on ikka päris raske,” tõdes Voolma.
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ütles kolmapäeval, et streikijate hirmutamine ei lähe läbi ja streikimine on täiesti seaduslik tegevus. Sama kinnitas Voolma: “Meie õigus on streikida. Streik on äärmuslik vahend kui läbirääkimised tulemusi ei anna ja poliitikud peavad ainult monoloogi. Kui dialoogi ei suvatseta pidada, siis meil ei ole muud võimalust,” ütles Voolma ja tõdes, et ega õpetajad kerge südamega ei streigi.
Väike rahvas
peaks kokku hoidma
Irina Luik ütles, et tema meelest on kahetsusväärne, kuidas nii väikese riigi, nagu Eesti juhid ei leia oma rahvaga üht keelt ja enda kuuldavaks tegemiseks tuleb streikida. “Meil on liiga vähe rahvast. Väikese riigi rahvas peab kokku hoidma ja üksteist toetama. Valitsus aga on meil tõesti väga enesekeskseks muutunud,” lisas Luik.
Tema hinnangul tuleks vääriliselt tasustada ka lihtsustatud õppekava järgi õppivate laste ja parandusõppel olevate laste õpetajaid. “See on tohutu töö, mis nende lastega tehakse ja kui praegu on haridusministeeriumil selline poliitika, et haridusliku erivajadusega lapsed tavakooli ja erikoole suletakse, siis peaks läbi mõtlema ka selle, et inimesed, kes nende lastega töötavad, oleks motiveeritud,” leiab Luik.
Samuti leiab kogenud õpetaja, et haridus- ja teadusministeerium teeb seadusi-määruseid-otsuseid, mis ühesugused nii Tartu ja Tallinna aga ka näiteks Palade kooli jaoks. “Samas peavad väikesed koolid, kus haridusliku erivajadusega lapsi küll vähem, tegema sama töö – võiks olla erisused ja natuke regionaalpoliitikat ka hariduses,” leidis ta.
Koolijuht:
Toetan õpetajaid
Koolijuht kinnitas, et põhimõtteliselt ta toetab õpetajate nõudmisi ja nende töö võiks olla rohkem väärtustatud.
Küsimusele, kas on juhtunud, et praegu palga peale uut õpetajat ei leidu, vastas direktor, et seda saab ta juba sügisel kogeda. Kaks täiskohaga õpetajat on ära minemas, uutele tulijatele saab pakkuda palka vastavalt kvalifikatsioonile. Kui tegemist on nooremõpetajaga, siis 608 eurot miinus maksud. “Loodan, et kui hakatakse gümnaasiume kinni panema, siis jääb Eestis õpetajaid kõvasti üle ja valik on lihtsam,” ütles Kõiv. “Kardan, et kuna seda raha kuskilt võtta ei ole, siis peab raha õpetajate palkadeks tulema süsteemi seest ja muud üle ei jää kui hakatakse ka väikeseid koole kinni panema,” ütles Kõiv, kelle juhtida on vaid 66 õpilasega kool.
Koolijuhi arvates võiks raha riigieelarvesse juurde saada kui riik tõhustaks kontrolli maksupettuste ja salakaubanduse üle: “Usun, et kui sealt kõik raha kätte saaks, võiks kõigil palka tõsta ja mitte ainult õpetajatel. Praegu aga on korralagedust palju.” Teine koht, kus koolijuht kokkuhoiuvõimalusi näeb, on ministeeriumite ametnikearmeed: “Igasuguseid ametnikke ja funktsionääre on ministeeriumites ikka liiga palju.”
Viskas ajakirjanikud välja
Lauka koolis oli personalist kohal vaid direktor Märt Rannast, kes poetas mokaotsast, et koolis ei ole ühtegi last ega õpetajat ja streik kestab kolm päeva. Seejärel teatas ta: “Ma ei taha teid siia, võtke informatsioon streigikomiteelt,” ja lahkus koolimajast, visates üle õla: “Pärast viimast Hiiu Lehe artiklit ei taha ma teid eriti üldse siin näha.” Küsimusele, millisest artiklist jutt, koolijuht lihtsalt ei vastanud.
