Maineka noore õpetlase stipendiumi pälvis Taaniel Palmiste, kes õpib Manchesteri Ülikoolis (Manchester Metropolitan University). Palmiste ütleb, et sai Hiiumaal õppides keeltes ja kirjanduses kõva põhja ning kavatseb stipendiumi toel samas ülikoolis õppida loovkirjutamist.
Mida Sinu jaoks see stipendium tähendab?
Taaniel Palmiste: Mul on alati siiralt hea meel, kui noorte eneseteostusesse panustatakse. Seda eriti looverialade puhul, kus reaalainetega võrreldes pole tulemus otseselt mõõdetav. Õpingud välismaal on väga kulukad, seega on sellised stipendiumid hädavajalikud. Mind valdabki tänulikkus ja vastutustunne korraga, mis omakorda motiveerib veelgi enam pingutama.
Miks just see ülikool ja niisugune erialavalik?
Suundusin peale keskkooli lõpetamist Manchesteri, kus õppisin aasta laulukirjutamist. Esimene aasta andis mulle vajalikud kontaktid ja väga hea kogemuse. Muusika on suur osa minust ja jätkan sellega ka edaspidi. Loova inimesena tegelen aga veel rohkemaga ja tunnen, et kõrgharidus loovkirjutamise vallas on järgmine loogiline samm. Suurepärased kirjanduse tunnid gümnaasiumis, läbitud stsenaristikakoolitus ning aastate jooksul sahtlisse kirjutatud materjal andsid selleks hea aluse. Elades juba Manchesteris, sain ülikooli, eriala, programmi ja õppejõududega lähemalt tutvuda. Niisiis olen oma valikus väga kindel. Ka pole Eestis analoogset eriala.
Millisena näed oma tulevikku? On see Hiiumaal või mujal maailmas?
Loova inimese jaoks pole Eestist, eriti Hiiumaast inspireerivamat paika. Niisiis jään ühel või teisel moel kindlasti saarega seotuks. Õnneks teevad praeguse ajastu hüved selle täiesti võimalikuks – ei pea ennast ainult ühe kohaga siduma. Võimalused ja kogemused ootavad maailmas. Teostatavad on nad aga kõikjal, sealhulgas Hiiumaal.
Kui keeruline on Hiiumaa noorel minna õppima välismaale, millised on suurimad takistused?
Me elame väga õnnelikul ajal, kus maailm on noortele avatud, eriti Euroopa piires. Loodetavasti Eesti seda mõne teise riigi eeskujul ei muuda. Üldiselt oleme rahvana end juba siin-seal tõestanud, aga hiidlaste poolt kipuvad olema paljud alad veel esindamata. Meie noortel on selleks eeldused olemas küll. Näiteks humanitaaria vallas on meil suurepärane gümnaasium, ideaalne loovale hingele. Just keelte ja kirjanduse osas sain oma koolist väga tugeva põhja. Ütleksin, et takistuste asemel on hiidlastele hoopis tee lahti.
Mida ütled noortele, kes kaaluvad seda sammu, aga julgusest jääb puudu?
Soovitan teha kindlaks, mis põhjustab hirmu ja siis sealt edasi töötada. Koolide juures on alati isikuid, kes aitavad. Samuti tasub ühendust võtta teiste eestlastega, kes olnud samas rollis ning oskavad nõu anda. Lõppude lõpuks on kõigil individuaalne perspektiiv ja valik tuleb teha südame järgi. Proovida, kahelda ja ümber otsustada on meie kõigi elementaarne õigus, seega pole mõtet midagi karta.
Noore õpetlase stipendium
Eesti ettevõtjate, haridus- ja teadusministeeriumi ning SA Archimedes koostöös loodud stipendiumiprogramm.
Toetatakse Eestist pärit andekate keskharidusega noorte kõrgkooliõpinguid tunnustatud väliskõrgkoolide juures.
Igal aastal valib komisjon kümmekond noort, kelle haridusteed tunnustatud välisülikoolides toetatakse.
Stipendium makstakse välja õpingute alguses stardirahana.
Stipendium antakse selleks, et omandatut rakendataks peale õpingute lõppu Eesti hüvanguks, vastupidisel juhul käsitletakse stipendiumit laenuna.
Varem on hiidlastest sama stipendiumi saanud Tambet Kikas 2016. aastal ja Joanna Jürimäe 2015. aastal.
Allikas: SA Archimedes