Soorebane – moodne maastikukunst Ristil

Lisaks 70märgile on nüüd Ristil veel üks põhjus, miks hoog maha võtta. Sõidan mina autoga Hiiumaalt Tallinna poole ja nagu ikka, on Risti asula üks oluline teetähis.
Ristilt jääb veel vaid 30 kilomeetrit Ääsmäe ringini, kust omakorda Tallinnani veel umbes 30 kilomeetrit.
Viimasel ajal käib seal äge elektriliinide vahetus ja püstitatakse hiigelsuuri maste ja no eks ikka mõtled, küll on suured mastid, aga samas tehnika ju areneb ja mis seal ikka ja elu läheb edasi. Aga siis järsku… Ühel päeval… Sa vahi… Täitsa midagi uut! Sealsamas Ristil, kus muidu isegi toiduputka on sama, mis (vähemalt) 30 aastat tagasi! Ja mitte mingi monstrum, vaid midagi väga ilusat. Tunned kohe, et siin on keegi midagi läbi mõelnud ja disaininud ja… “Moodne kunst Ristil!” mõtlesin tunnustavalt.
Ja jah. On küll moodne kunst, aga mitte ainult – see on ühtlasi ka elektrimast!
Eleringi kommunikatsiooni­juht Ain Köster ütles, et uus Harku-Lihula-Sindi 170 kilo­meetri pikkune elektriliin on üks viimase aja mahukamaid projekte ning kõik uued mastid hulga suuremad, sest toetavad tavalise 110kilovoldise liini asemel 330 ja 110kilo­voldise võimsusega liini.
“Selleks tuli välja vahetada kõik liini kandvad mastid,” selgitas Köster. “Varem kulges liin läbi Risti aleviku, kuid nüüd olid elanikud sellele vastu ning kogu asi tuli teisele poole teed viia. Siis otsustasimegi mujal maa­ilmas nähtud uhkete mastide eeskujul lisada kogu projektile ka kunstilise mõõtme.”
Kuna uus mast püüab tähele­panu, aitab see tema hinnangul ühtlasi juhtida inimeste tähelepanu sellele, kui tähtis on elektri roll tänapäeva maailmas.
Marimetsa raba servale püstitatud Soorebane on 45 meetrit kõrge ja kaalub 38 tonni. Tavaline elektrimast kaalub ligi 10 tonni vähem ehk 30 tonni. Disain­mast on valmistatud erilisest terasest, mille pinnale tekib ilmastiku mõjul roostetaoline paatina. “Lõplikku värvust pole materjal veel päriselt saavutanud, ent kui see on käes, saabki sellest tema kaitsekiht,” selgitas Köster.
Konkurss masti idee leidmiseks korraldati koostöös Eesti arhitektide liiduga ning võitjadisaini autorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam. Võistlusele laekus kokku 18 tööd ning nende seas oli osalejaid ka Austriast, Taanist ja Ühendkuningriigist.
Kujutan ette, kuidas Soo­rebasest saab kõigi linnasõidu ajal tagaistmel igavlevate laste jaoks, kes lakkamatult küsivad: “Kui kaugel me oleme?”, üks ootamist väärt teetähis. Ehk ka vanemate jaoks üks hea “komm”, millega lapsi kannatlik olema meelitada: “Varsti tuleb Soorebane!”