Erinevalt Loode-Eesti meretuuleelektrijaamast on Kärdla päikeseelektrijaam Hiiumaal hästi vastu võetud. On ju ka selle keskkonnamõju väiksem. Teisalt katsid elektrijaama paneelid maaala, millele nagunii õiget kasutust polnud. Ja mis kõige tähtsam, see loob uue arenguvõimaluse Rehemäe tööstusala jaoks. Pole kahtlustki, et otse ja odavam elekter on ettevõtja jaoks kõva pluss.
Saime päikeseelektrijaama niiöelda viimasel hetkel, sest Eesti peab midagi ette võtma taastuvenergia tasudega enne kui kuri karjas. Tasude vähendamine aga pikendab jaama tasuvusaega ja ilmselt pole siis ettevõtjail eriti suurt huvi sellesse valdkonda investeerida.
Eesti asus toetama taastuvatest allikatest pärit elektrienergia tootmist 2007. aastal. Taastuvenergia toetamine oli kantud nii rohelisest mõtteviisist, kui ka Euroopa Liidu seatud eesmärkidest, et aastaks 2020 oleks 25 protsenti Eestis tarbitavast energiast pärit taastuvatest allikatest. Samas tõstab taastuvenergia toetamine ebamõistlikult palju elektri hinda. Ka võib see olla vastuolus riigiabi reeglitega, mis keelavad ettevõtjaid ebaproportsionaalselt toetada või ülekompenseerida.
Euroopa Komisjoni riigiabi andmise juhised kohustasid skeemi reformima hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Taastuvenergia toetuste jagamise skeemi muutmine on õiguslikult vajalik ning majanduslikult mõistlik. Seda on püütud teha juba aastaid, kuid viljatult. Venitamine on loonud olukorra, kus riigil tuleb peagi valida riigiabi reeglite rikkumise või õiguspärase
ootuse riivamise vahel.
18. aprill 2017
