Pühalepa valla ametnik nõuab ehitusloa taotlejalt digikujul ehitusprojekti, kuigi seaduslikku alust selleks ei ole.
Hiiu Lehe poole pöördus vallakodanik, kes küsis, miks Hiiumaa valdadest ainsana nõuab Pühalepa vald ehitusloa taotlemiseks ehitusprojekti ka digitaalselt.
Hiiu Lehte nõustanud arhitekt ütles, et omavalitsuse ametnik ei saa nõuda digitaalset projekti, kuna seadus lubab esitada ehitusprojekti ka paberil.
Ta lisas, et samas koostab enamik tänapäeva arhitektuuribüroosid ehitusprojekti kohe nii paberil kui digitaalselt.
Ehitusseadus ei nõua
Tõepoolest, Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 2010. aastast “Nõuded ehitusprojektile” ei nõua ehitusprojekti esitamist digikujul, vaid pakub selle võimaluse. Määruses on kirjas, et ehitusloa taotlemiseks esitab taotleja kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti paberkandjal kahes eksemplaris või digitaalselt.
Arno Kuusk, kes aastaid töötanud Kõrgessaare vallas ehitusnõunikuna, ütles, et Kõrgessaares on digitaalseid projekte üldjuhul edastanud vaid tehnovõrkude ehitajad Elion ja Elektrilevi, kõik ülejäänud projektid esitatakse valdavalt paberkandjal.
Kärdla linnavalitsuse ehituse peaspetsialist Riho Tartu ütles, et teemaga tegeleva ametniku ülesanne on pigem jälgida, et ehitusprojekt vastaks projekti staadiumi nõuetele. Projekti aga võib taotleja esitada nii paberil, digitaalselt või ka mõlemas vormis. “Kärdlas olemegi sellest lähtunud,” ütles Tartu.
Ka Käina vallavalitsuse ehitusspetsialist Veronika Kaevandes ütles, et võtab vastu nii paberkandjal kui digitaalseid projekte.
Võib ka skännida
Pühalepa valla ehitusmääruses nõuet, et ehitusprojekt peab olema esitatud ka digitaalselt, ei ole. Miks siis ikkagi nõuab ametnik ehitusprojekti digikujul?
Pühalepa vallavaranõunik Kaire Nõmm selgitas, et digitaalselt saadab ta projekte kõikidele ametkondadele, nagu näiteks keskkonnaamet, päästeamet, tehnilise järelevalve amet jmt, mille töötajatega on vaja projekti menetlemisel läbi rääkida.
“Ehitusprojekti võib laadida üles ehitisregistrisse. Praegu me pole seda veel pidanud vajalikuks, aga suund on sinnapoole, et varsti peavad kõik üles laadima hakkama,” lisas Nõmm veel ühe argumendi.
Kuusk nentis, et digitaalseid faile, sh nii projekte kui muid ehitamisega seotud dokumente, on riiklikusse ehitisregistrisse tõesti võimalik üles laadida, kuid Kõrgessaare vald ei ole seda senini praktiseerinud. “Seda peamiselt just seetõttu, et valdav osa projekte esitatakse siiani paberkandjal ning nende projektide ükshaaval digitaliseerimine oleks liialt aja- ja ressursimahukas,” lisas Kuusk. Ta ütles, et käib asutustes kooskõlastusi saamas paberprojektidega.
Nõmm lisas, et projekt ei pea tingimata olema juba arhitektuuribüroos digitaalselt koostatud, paberprojekti võib ka sisse skaneerida. Kuna vallas on vaid A4 formaadis skänner, aga ehitusjoonised on sageli suuremad, ei saa ta seda ise teha.
Ka Käina valla ehitusspetsialist ütles, et nad on paberkandjal esitatud projekte vajadusel skänninud. “Suurte jooniste puhul seda varianti muidugi kasutada ei saa,” nentis Veronika Kaevandes.
Probleemile on lihtne lahendus – näiteks Tuurus saab skaneerida kuni A3 suuruses jooniseid ja täiesti tasuta ning seda saavad teha nii ehitusloa taotleja kui vallaametnik.
