Eile suure pidulikkusega avatud Hiiumaa gümnaasium on riigi suur panus meie saare tulevikku. Usume, et koos riigi panusega jääb gümnaasiumiharidus saarele alles ka siis, kui laste arv jätkuvalt vähenema peaks.
Teisalt on lootust, et ehk paneb uus kool õpilaste arvu hoopis kasvama. Tänases lehes on tore näide pealinna tüdrukust, kes pärast põhikooli otsustas tulla keskharidust omandama hoopis uude Hiiumaa gümnaasiumi. Ja võttis ka oma pere kaasa. Tore oleks, kui selline trend jätkuks.
Hiiumaa gümnaasiumi ja ametikooli ühisdirektori kohta ütles haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi, et see pole mitte säästu- vaid sünergiadirektor.
Koolijuht Ivo Eesmaa ütles, et peagi tehakse esimene katse rakendada seda sünergiat nii õppurite kui koolide heaks. Plaanis on koostada õppekava, kus põhikooli lõpetanud õpilane saaks kolme aastaga Hiiumaal omandada nii keskhariduse kui kutse. Praegu see võimalus puudub.
Minister soovis, et Hiiumaa gümnaasium hoiaks riigigümnaasiumite latti kõrgel ja tõstaks seda veel kõrgemale, et kool oleks hästi juhitud ja annaks häid tulemusi: “See kool peaks andma panuse Hiiumaa kultuuriloosse ja ajalukku, sest paljud hakkavad seda nimetama oma iseseisva elu alguseks.”
Minister, kelle esivanemad asunud teele Hiiumaalt ja on liikunud üle Muhumaa Saaremaale, ütles, et tema kahe saare vahelises vägikaikaveos ei osale. Samas tunnistas ta, et oma koolivõrgu korrastamisel tegid hiidlased saarlastele ära küll. “Hiiumaal on riigigümnaasium ja Saaremaal ei ole veel mingit kokkulepet, mismoodi nad oma lapsed paigutavad. Selle asemel käib omavaheline võistlemine. Nii et jah, saarlastele on Hiiumaa siin eeskujuks.”
2. september 2016
