Kuvatõmmis Lootust on peagi näha ka emalinnu hauduma asumist ja kui kõik hästi läheb, saab jälgida uue kullipere sirgumist. Kaamera paigaldasid zooloog Tiit Hunt ja tehnikaekspert Omar Neuland.
Taimlas asuvale männile ehitasid kullid pesa eelmisel aastal ning kasvatasid seal üles ka neli poega, kes kõik rõngastati.
Röövlinnuhuviline Urmas Abel rääkis, et praegu kullid niiöelda kaunistavad pesa. “Teevad munalohku – sinna pannakse pehmenduseks rohelisi männioksi, pesa ääre peale aga tuulevarjuks
tugevamaid raage,” kirjeldas Abel. Pesa ehitab peamiselt isalind, emalind käib aga “vanamehe” tööd üle vaatamas. “Tihtilugu on ta istunud otse kaamera kõrval ja kigisenud otse mikrofoni,” märkis Tiit Hunt, kes lindude tegemistel sageli kaamera vahendusel silma peal hoiab.
Ruudi ja Alla on Tartu linnuhuvilistele tuttavad juba alates 2016. aastast, mil Urmas Abel nad keskkonnaameti vihje peale Raadil vanas sõjaväeosas kasvaval paplil pesitsemast avastas. Ka tookord ukerdas pesas neli pontsakat poega, nende ema aga tukkus samal puul veidi allpool oksa peal. Sealsamas liikus ka isalind. Kuna nad pesitsesid Raadil, sai ta ristitud Ruudiks, tema abikaasa aga Allaks, nii et kokku tuleb kelmikas raadiruudialla.
Ruudi on teadaolevalt ehitanud juba viis pesa, millest kaks on olnud paplil, üks haaval (sellel ta ei pesitsenud, sinna tuli hoopis hiireviu, Ruudi ehitas pesitsemiseks teise pesa), üks praegusest pesast ligi 50 meetri kaugusel lehisel ja viimane kaamera ees männil. Tartu taimlas on Ruudi ja Alla pesitsemas kolmandat aastat.
2019. aastal sai Ruudi omale ka saatja selga, nii et tema liikumine on linnuhuvilistel kenasti pildil. Kanakulli
tegevuspiirkond läbi aastaaegade on enamasti olnud vaid 5 kilomeetri raadiuses, üksikutel kordadel on ta lennanud ka ligi kaks korda kaugemale.
“Üllatav on see, et ükskord käis ta Tartust kümne kilomeetri kaugusel metsas kanakulli elupaigas, veetis paar päeva seal, aga rohkem pole ta sinna tagasi läinud,” vahendas Abel.
Viimaste päevade andmed näitavad, et südapäeval meeldib Ruudile kesklinnas “tšillida”.
Emalind Alla võiks munele asuda märtsi keskpaiku, pojad võiks kooruda mais ja pesast välja lennata juulis.
Pesa alt leitud sulgede järgi on näha, keda Tartu taimla kanakullid kõige rohkem pruukostiks võtavad – hallvaresed, hakid, kodutuvid, ka kõrvukräts on neil tavaliselt söögisedelisse kuulunud. Kanaliste, näiteks laanepüü ja tedre sulgi ei ole seni näha olnud, samuti pole Ruudi ja Alla ilmselt õnneks võtnud kodukanu.
“Aeda kanu võtma tulevad enamasti noored kanakullid,” täheldas Abel, lisades, et nii Allal kui ka Ruudil võib aastaid olla juba kaheksa ringis. Kanakull võib elada ligi paarikümne aasta vanuseks.
Abeli andmetel on Alla ja Ruudi teadaolevalt esimesed kanakullid, kes Tartus pesitsevad, nüüdseks on lisandunud ka kaks uut paari, üks Ihaste kanti ja teine Annelinna kanti. Küll pesitseb kanakulle Tallinnas, Elvas, Keilas, Haapsalus ja muidugi siinsetes metsades. Eesti asurkonna suuruseks hinnatakse pisut üle 400 paari.
Alla ja Ruudi tegemisi saab jälgida siin:
Toimetaja
HARDA ROOSNA
