Eesti looduses jagub kibuvitsu õige mitu-setu liiki. Iseenesest peaks säärane metsikute rooside küllus lausa kutsuma end lähemalt tundma õppima. Teisalt, võibolla on just see liigiohtrus tõkkeks.
Nad on ju pealtnäha nii sarnased, või kuidas? Tõeliselt eristub vaid kurdlehine roos, see Kaug-Idast pärit tulnukas, kes nüüdseks on vallutanud me liivarannad.
Kuid vähemalt teisegi liigi õppisin ma kergesti selgeks. Juhtus see mõne aasta eest kodu lähedal Kesk-Hiiumaal Tedrekoplis. Läksin otsima haruldast soo-piimalille. Leidsin piimalilli hulgi, sekka ohtralt porssa. Porsa-piimalille kooslus on õige iselaadne ja seda kohtab Eestis vist vaid peamiselt läänesaartel.
Kuid piimalillede kõrval leidus seal veel sootuks kummalisem tegelane: kibuvits. Kibuvitsad seostuvad pigem ikka kuivade kruusarähkadega. Siin aga vohasid kibuvitsad happelisel liigniiskel mereliivatasandikul. Kaevasin paar vitsakest kaasa ja istutasin koduaia kraavi kaldale. Määrajat uurides langes kahtlus pehmele kibuvitsale (Rosa mollis). Selle üks peamisi eristustunnuseid on punakad varred, mis tihedalt kaetud peente ogadega. Läbi peo tõmmates ei tee need nahale vähimatki häda. Tõesti pehme kibuvits. Või said nime ajendiks pehmed hallrohelised lehed?
Pehme kibuvits on Eestis enamjaolt haruldus, et mitte öelda võõrliik. Mandriosas leidub levikukaardil täppe vaid Põhja-Läänemaal. Läänesaartel peaks ta olema aga üsna tavaline. Liigi üldlevila ulatub Skandinaaviast Balkani ja Türgini.
Pehme kibuvitsa peamine väärtus seisneb selles, et teda saab haljastuses kasutada liigniisketel aladel. Mu nätskel kraavipervel tunneb ta end igati hästi ja on võsudega levinud täiesti veepiirile. Kibuvitsa kohta veider kasvukoht, kuid just see ta huvitavaks teebki.
Muide, see kibuvitsaliik võib kergesti ka segadusse ajada. Mullu Helsingis Kumpula arboreetumis leidsin sildi “Rosa mollis” kibuvitsapõõsa juurest, kelle võrsed polnud üldsegi tihedalt peeneogalised, vaid leidus ainult üksikuid suuremaid paljal võrsel. Kas keegi oli nalja teinud ja vale sildi pannud? Küllap siiski mitte. Nüüd on ka mu koduaia pehme kibuvits tasapisi kõrgust koguma hakanud ja ilmutanud samasuguseid pea paljaid, mõne ogaga võrseid.
Tjah, kui juba üks kibuvitsaliik nii eripalgeline on, mis siis veel nende ülejäänute nimepidi tundmaõppimisest rääkida!
