Aftonbladet Leht kirjeldab juhtumit, kus eelmise aasta mais startis Aviesi lennuk Jetstream 32 Svegist, et lennata Arlanda lennuväljale Stockholmis vahepeatusega Moras. Varsti pärast õhkutõusmist hakkas lennuki parempoolne mootor “hakkima” ning kohe ilmnes ka vasakul mootoril probleem. Lennuk kaldus tugevalt paremale ja hakkas allapoole langema.
“Me lihtsalt istusime, hoidsime kätest kinni, vaatasime otse alla ja mõtlesime – kas see nii siin lõpebki?” ütles reisija Lina Andersson Rootsi Radio Dalarna’le antud intervjuus.
Lennukil õnnestus maanduda Svegi lennuväljal ja reisijad kannatada ei saanud.
Hiljuti ilmunud avariikomisjoni raportis leiti, et mõlemas mootoris ilmnesid rikked kohe pärast õhkutõusmist.
Rootsi lennuavariide uurimiskomisjoni uurija Stefan Christensen nimetab ajaleheveergudel intsidenti tõsiseks, sest kuigi mootori töö oli häiritud lühikest aega, üle minuti, juhtus see kohe pärast lennule asumist.
Uurijad leidsid, et mootoririke võis tekkida lennukiiruse juhtimispuldi valest asendist, kuid uurijad leidsid lennuki kontrollimisel ka muid vigu. Nii näiteks oli suruõhuvoolik parandatud kummitoruga ja teine toru roostega kaetud. Christensen kirjeldas, kuidas nad võtsid ühe torudest välja ja see purunes. “Me ei ole rahul, kuidas ettevõte haldab tehnikat ja korraldab selle hooldust, aga see pole meie asi kritiseerida,” ütles Christensen.
See pole Aviesi ainus lennuintsident. Mullu veebruaris maandus lennuk Pajalas osaliselt väljaspool maandumisrada. Aasta hiljem juhtus sarnane insident Torsbys. Kohalik avariikomisjon leidis Pajala juhtumi järel, et Aviesi avarii näitab “ilmselgeid puudujääke operaatori süstemaatilises ohutuse tagamises”.
Rootsi pilootide esindaja Martin Lindgreni sõnul on kolm juhtumit kahe aasta jooksul ebaharilikult palju.
Lindgren kritiseerib ka ettevõtte struktuuri, mis tema hinnangul on ebamõistlik. Nii näiteks pole ettevõttel palgalisi töötajaid, selle asemel on iga piloot lepinguga füüsilisest isikust ettevõtja.
“Nad ajavad hindu üles ja võidavad lepinguid ohutuse ja töötajate töötingimuste hinnaga,” ütles Lindgren Aftonbladetile ja kinnitas, et tema Aviesiga lennata ei julgeks, nii nende personalipoliitika kui lennuinsidentide tõttu.
Avies teenindab Põhja-Rootsis mitmeid liine Rootsi transpordiameti tellimusel, lisaks teeb lende ettevõttele Direkt Flyg. Näiteks transpordiamet maksab Aviesile 165 miljonit Rootsi krooni ehk 18,3 miljonit eurot lennuliikluse korraldamise eest ajavahemikus 2011–2015.
Lindgren ei saa aru, miks vaatamata kõigile eelnimetatud juhtumitele ei anta hinnangut Aviesi lennukite nõuetelevastavuse kohta. Ettevõtte lennuloa aga saaks tühistada ainult selle riigi lennundusamet, kus lennuk on registreeritud, antud juhul siis Eesti lennuamet.
“Selline niinimetatud regulatsiooni ostmine on kahjuks järjest sagedam. Lennufirmad registreerivad end riigis, kus on lõdvem regulatsioon ja madalamad palgad ning lendavad hoopis teistes riikides. Nii on väga keeruline lennukeid inspekteerida,” leiab Martin Lindgren leheveergudel.
Aviesi juht Allan Soll seevastu ei ole nõus väitega, et ohutuse arvel tehtaks ettevõttes kompromisse: “Oleme lennanud 24 aastat ja pole kordagi olnud surmajuhtumeid ei meeskonna ega reisijate seas. Meiega on ohutu lennata.”
Sweriges Radio’le ütles ka Eesti lennuameti lennutegevuse osakonna juhataja Kaupo Toodu, et Aviesi lennuohutusega on kõik korras. “Skaalal mitterahuldav, rahuldav ja suurepärane hindaksin ma Aviesi ohutust kui rahuldav.”
Toodu lisas, et Eesti ametkonnad hoiavad Aviesil silma peal ja neil ei ole põhjust ettevõttelt lennuluba ära võtta.
Toodu sõnul olid loetletud intsidendid tõsised, kuid mitte ebatavalised: “Asju juhtub. Insidente vahel ikka juhtub. Kunagi ei saa garanteerida sajaprotsendilist turvalisust.”
Maavanem trahvis
Eilne Meie Maa kirjutas, et Saare maavanem Kaido Kaasik määras ASile Avies üle 11 000 euro suuruse leppetrahvi, sest Kuressaare lennujaama andmetel on lennufirma kolme kuu jooksul, märtsist kuni maini Tallinn–Kuressaare lennuliinil korduvalt graafikut muutnud ega ole graafikust kinni pidanud.
Lisaks 14 lennugraafiku muudatusele ei järginud Avies lennugraafikut 17 korral: märtsis kümme, aprillis kaks ja mais viis korda. Rohkem kui 45 minutit muutus lennu väljumine kuuel korral. Saare maavalitsuse ja Aviesi vahel toimunud infovahetusest ning lennufirma edastatud teadetest selgus, et neist kuus lendu tühistati tehnilistel põhjustel.
AS Avies kirjutas 15. mail maavalitsusele edastatud selgituses, et lennukeid on firmal Eestis ainult kaks ja kui Kuressaare või Kärdla liini teenindaval lennukil on tehniline rike, võtab uue lennuki toomine vähemalt 12 tundi aega ja sellel ajal teenindab kahte liini üks lennuk.
Hiiu maavalitsuse andmetel jättis Avies tänavu maikuu jooksul Tallinn–Kärdla–Tallinn lennuliinil tehnilistel põhjustel ära kaks reisi ja muutis kaheksa reisi lennuaega tehnilistel või muudel põhjustel.
Hiiu Lehele ütles Soll, et Hiiumaa liinil jätkatakse ka uuel lepinguperioodil vanade lennukitega ning lennukipargi uuendamist pole loota ka tulevikus. “Selliseid lennukeid ei olegi võtta – neid ei toodeta. Ja kui isegi on, siis nende hind on kaks-pool korda kallim ehk teenuse hind muutub selliseks, et maavalitsused või ministeerium seda ei finantseeri.”
Artikleid tõlkis ja refereeris
ANNA-MAARJA ROOSNA
reporter
Allikad: Aftonblated 9. juuni 2014 “Röret föll sönder när vi tog ut det” (“Toru pudenes tükkideks, kui me selle välja võtsime”); Sweriges Radio 4. juuni 2014 “Estniska myndigheter stoppar inte Avies från att flyga” (“Eesti ametivõimud ei peata Aviesi lennuluba”).
