Harri Rinne Kaibaldi liiviku servaaladel tehtud raie tekitas küsimuse, miks RMK teeb raiet looduskaitsealal. “Pole sügisest saati Kaibaldi liivikul kõndinud. Kurvavõitu käik oligi. Harvester oli seal ka jõudnud tegutseda. Ma kujutasin ette, et tegu on loodus- või maastikukaitsealaga. Tundmatuks oli tehtud mu tuttav rada,” kirjutas Harri Rinne sotsiaalmeedias.
RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv selgitas, et Pihla-Kaibaldi looduskaitseala üheks kaitse eesmärgiks on sealse liiviku säilitamine. Kuigi Pihla-Kaibaldi liivik on siiani Eesti suurim, on suur osa Kaibaldi liivikutest viimase poolsajandi jooksul metsastatud. Kohv tõi võrdluse, et kui 1950ndatel aastatel oli liiviku pindala 159 hektarit, siis käesolevaks ajaks on säilinud liiviku pindala vaid 14,7 hektarit.
Looduskaitseala kaitsekorralduskava näeb aastateks 2017–2026 ette Pihla-Kaibaldi liivikute taastamise. Praegune eesmärk on saavutada 43 hektarit liivikuelupaika. Selleks hõrendatigi raietöödega liivaaladele istutatud männipuistut, et taastada poolavatud liivaala, mis on sobilikuks elupaigaks paljudele liivikutega seotud liikidele. “Taastamistöid selle aasta algul tehtigi ja need on vajalikud näiteks tedre, pisi-tinasambliku ja nõmmelõokese elutingimuste parandamiseks,” rääkis Kohv.
Taastatavad alad on välja valitud kaitsekorralduskavas ning need jäävad 50 meetri laiuse puhvrina säilinud liivikuelupaikade ja avatud liivaalade ümber. Raietöö toimub 30,5 hektari suurusel alal, taastamistöödega tekitatakse liiviku servapoolsel alal avatud pinnast kokku 18,4 hektarit.
Kuna tegemist on riigimaaga, teeb koosluse taastamistöid RMK. Peale puistu hõrendamist korraldatakse hange kändude juurimiseks.
