Juuli alul hakkas levima eksitav väide justkui oleks Hiiumaa rahvuspargi ettepaneku tõttu peatatud riigi-metsades 28 kuuks kõik metsateatised. Ametlikust järelepärimisest keskkonnaametile saime teada, et sellist otsust tehtud ei ole. Sama kinnitas ka keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti hiljutine pressiteade. Tühistatud on küll 9 raieteatist, millest 8 oleksid võimaldanud teha lageraiet rahvuspargi ettepanekualadel, kus mets võiks omasoodu looduslikult arendada. Need on piirkonnad, kus põlismetsade osakaal on kõige suurem. Sellised alad moodustavad viiendiku ettepanekusse jäävatest aladest. 80% riigimetsas asuvatel aladel oleks ettepaneku kohaselt ka edaspidi metsamajandamine lubatud, kui seda tehakse püsimetsanduslike võtetega. Keskkonnaametil ei tohiks olla täna põhjust vaidlustada RMK soovi neil aladel valikraieid teha.
See on RMK valik, et organisatsioon Hiiumaale valikraieid ei kavanda, vaid peab saarel võimalikuks eelkõige lageraieid. Valikraieid on Eestis tehtud pikka aega – nendega saab varuda puitu nõnda, et metsa jääb püsivalt metsa nägu ning seal säilivad endiselt korilus- ja matkavõimalused ning elutingimused kõiksugu metsaliikidele. Selliste raieteatiste võtmisele ning hangete korraldamisele nende raiete teostamiseks pole takistusi. Raiete planeerimisel ja tegemisel saaksid tööd mitmed hiidlased ning üleminek lageraiepõhiselt metsanduselt loodussõbralikumale püsimetsandusele ei pea ootama ametkondliku menetluse taga. Eestimaa Looduse Fond ei näe põhjust üleminekuga viivitamiseks, vaid kiidaks laialdasemat ja mõtestatud püsimetsanduse piloteerimist Hiiumaal kahel käel.
Oleme küll kuulnud mõnede intensiivset metsa-
majandajat pooldavate inimeste väiteid, et püsi-
metsandus ei ole Eesti oludes võimalik. Sellega ei saa nõustuda – mitmesugused näited tõestavad vastupidist. Suuremahulise püsimetsanduse häid näiteid leiab Lätist, Soomest ja Rootsist, kus looduslikud tingimused ja metsade olem on Eesti metsadele sarnane. Väikesemamahulisi, ent väga julgustavaid näiteid heast püsimetsandusest leidub küllaga ka Eesti erametsadest. Mõningatest sellistest näidetest ja majandajate kogemustest räägib ka Eestimaa
Looduse Fondi ja TÜ teaduri Liina Remmi koostöös mõni aasta tagasi valminud “Teejuht püsi-
metsandusse”. Püsimetsamajandamise laialdasem taaselustamine oleks kiiduväärt mitte ainult Hiiumaal, vaid kogu Eestis.
Keskkonnaamet alles hakkas rahvuspargi ette-
panekut hindama ning kogu protsess ja arutelu on alles alguses, otsuseid tehtud ei ole. Eestimaa Looduse Fond ei teinud Hiiumaa rahvuspargi ettepanekut, et kedagi tööta jätta, vaid selleks, et saare väärtuslike põliste metsadega paremini ümber käidaks. Seda nii Hiiumaa kui terve Eesti hüvanguks. Püsimetsandus tagaks metsamajanduse vaates pikaajaliselt sisse-
tuleku ja töökohad. Samuti aitaks rahvuspargi loomine saarele töökohti juurde luua ning turismipotentsiaali suurendada. Loodame, et RMK otsustab lähiajal anda Hiiumaal lageraie kõrval ka püsimetsandusele võimaluse, et inimestel oleks jätkuvalt tööd ning säiliksid ka metsad.
SIIM KURESOO
Eestimaa Looduse Fondi metsaprogrammi juht
Ettepanekust lähemalt www.hiiurahvuspark.ee
