Ristna tuletorn, tuntud ka kui alumine Dagerort, hakkas tööle 1. oktoobril 1874 – seega tähistab Ristna Põhjaneemel seisev punane iludus tänavu 140. sünnipäeva. Sel puhul räägiti muuseumiööl tuletorni ajaloost, juuli lõpuni jätkub tuletorni suvekohviku Baron perenaise Oksana Serdjuki algatatud laste joonistusvõistlus ja 26. juulil korraldab Hiiu vallavalitsus tuletornile sünnipäevapeo.
Legend räägib nagu läinuks 1874. aastal valminud Ristna ja 1875. aastal ehitatud Tahkuna tuletorn vahetusse, kuid küllap on see pigem üks hiidlaste “moodi pandud” lugusid.
Kõrgem ja valge Tahkuna tuletorn asub Hiiu saare põhjatipus, pisem ja punane Ristna tuletorn läänetipus, Ristna Põhjaneemel. Selle koordinaadid on 58° 56’ 24’’ põhjalaiust, 22° 3’ 19’’ idapikkust.
Koos teenindusruumiga on torn 29,5 m kõrgune ja selle tuli kõrgub 37 m üle merepinna. Tuli, iga 4 sekundi tagant plink 2 sekundit, on nähtav 31,5 km kaugusele.
Torni välimus on ajas põhjalikult muutunud – esialgu oli praegusest saledam, kauni sõrestikuga ümbritsetud tuletorn hoopis valge.
Milleks Ristnasse tuletorn?
Eesti tuletornide seltsi kodulehel on põhjusena kirjas, et soodest ümbritsetud Kõpu tuletorn ehk ülemine Dagerort oli tihti udu poolt varjatud. Just sellepärast otsustati 1873. aastal, et poolsaare tippu tuleb ehitada uus tuletorn. Ka oli sel saare teistest kõrgetest tuletornidest, Kõpust ja Tahkunast, erinev lisaülesanne – hoiatada jää liikumisest Soome lahel ja anda laevadele punase plinkiva tulega märku, kui Soome lahe laevateel on takistav jää. Tuletorni oli vaja ka seetõttu, et julgestada Hiiu madalast mööduvaid laevu läänesuunast.
Projekteerimistööde algusjärgus otsustati, et torn tuleb ehitada omavahel poltidega kokkumonteeritavatest malmkilpidest. Kuid katlaplekist tuletornid olid malmtuletornidest tunduvalt odavamad ja kiiremad paigaldada – monteerimistööd oli vähem ning raud ehitusmaterjalina soodsam.
Seepärast tellitigi Prantsusmaalt 21,3 m kõrgune ja 2m läbimõõduga silindriline torn, mis oli valmistatud 31,8 mm paksusest katlaplekist. Torni toestas kaheksa kontraforssi, mida omakorda iga 4,9 m tagant toestasid horisontaalsidemed. Neist moodustusid torni välisseintele galeriid. Sisemise, 0,4m läbimõõduga silindri ümber ehitati mademetega keerdtrepp.1874 sai tuletorn valmis ja värviti valgeks.
Torni otsas, metallist mašikuliid (konsoolidele toetuvat rinnatismüüri) meenutavas 5m läbimõõduga laienduses, oli raudkapi ja -toolidega valvuriruum. See soojustati vildi ja männilaudadest voodriga ning seinad kaeti hinnalisest punasest puidust lakitud paneelidega. Ruumi kütmiseks oli vasktoruga malmahi. Kütte ja muu vajaliku ülestoimetamiseks oli tõstuk, mida liigutati vintsi abil teenistusruumist. Teenindusruumi kohal paiknes kupliga laternaruum. Kolmanda järgu dioptrilise aparaadi punane püsituli tagas nähtavuse 13 miili kaugusele.
1875 pandi tuletorni üles seitsmepuudane vasest udukell, kümme aastat hiljem, 1884 seati üles 20puudane udukell, mis andis helistamisel tugeva kõla ja aitas meresõitjatel ka uduse ilma korral kursil püsida.
1888 muudeti tuletorni valgustussüsteemi ja paigaldati pöörlevad ekraanid. Tuletorni püsiv punane tuli vahetus talvel, kui sissepääs Soome lahte oli jää tõttu suletud, plinkiva punase tule vastu. Lisaks oli 80 m kaugusel tuletornist musta kettaga semafor, mis hoiatas jää eest Soome lahel. 1889 paigaldati tuletorni kõrvalmajja Eesti esimene aurusireen. Merehätta sattunud laevade päästmiseks oli Kalana külas kümneaerulise päästepaadiga päästejaam. 1902 süttis tuletornis elektrituli.
Esimese maailmasõja ajal, 1915. aastal saatsid Saksa sõjalaevad torni pihta enam kui 200 pommi, kuid saksa täpsusest hoolimata tabasid tõsisemad vigastused majakat alles hilisematel pommitamistel, kui torni toetavad kontraforssid ja alumine silinderosa auklikuks lasti. 1920 valati tuletornile stabiilsuse tagamiseks betoonist särk ümber, mis paraku kattis kinni ka torni tõmbenumbri – pilkuköitva metallist sõrestikulise konstruktsiooni. Pärast seda ei ole tuletorni välimust muudetud. Nüüdisajastatud on üksnes aparatuur.
1930 varustati Ristna tuletorn avaliku telefoni kõnepunktiga.
1994 paigaldati tuletorni juurde satelliitmajakas ja 1998 tehti tornis kapitaalremont.
2005. aastast kasutatakse Ristna tuletorni turismi- ja kultuurielu edendamisel ning 2007. aastast on tuletorn külalistele avatud.
Joonistuskonkurss “Tuletornide tulevik”
Ristna tuletorni 140. sünnipäeva puhul korraldatud laste joonistuste konkursi tähtaega on pikendatud 20. juulini.
Konkursil saavad osaleda 5- kuni 15aastased lapsed. Joonistuste hindamisel võetakse arvesse teema sobivust, joonistuse kvaliteeti ja autori iseseisvat mõtlemist pildi loomisel, originaal-
sust ja loomingulisust ning nõuetekohast vormistamist.
Töö võib teostada soovitud tehnikas. Arvutigraafikas loodud joonistused tuleb trükkida paberkandjale.
Konkursitöid võetakse vastu A3 või A4 formaadis. Igale tööle tuleb panna silt, mis peab asetsema töö esiküljel, tehtud fondiga nr 12 ning sisaldama töö pealkirja, autori ees- ja perekonnanime ning vanust. Ümbrikusse palutakse lisada kontaktandmed.
Parimaid autasustatakse diplomite ja auhindadega. Võitjate töid eksponeeritakse Ristna tuletornis ja internetis.
Tööd saata aadressile: Ristna, Kalana küla, Hiiu vald, Hiiumaa 92212.
Täiendavad küsimused: ristna.tuletorn@yahoo.com
