Nelja Energia meretuulepargi ja Hiiumaa ringtoite ühendamine on väga värske idee ja sellega seoses on veel palju vastuseta küsimusi, selgus maavalitsuses peetud ümarlaual.
Kuna Hiiumaa ringtoide on päevakorral mitmel rindel korraga – seoses merealade teemaplaneeringuga ning Hiiu vallavolikogusse toodud meretuulepargi arendaja ja valla ühiste kavatsuste protokolliga, kutsus maavanem Riho Rahuoja kokku elektrienergia ümarlaua.
Tuuleparke mahub veel
ASi Elering juhatuse liige Kalle Kilk rääkis, et Eestisse mahuks u 900 megavati (MW) võimsuses tuulegeneraatoreid, ilma et investorid investeeringuga n-ö vastu pükse saaksid. “Selles võimsuses tuulikuid mahub süsteemi nii, et nad saavad kogu aeg toota ja tootmisele piiranguid pole,” selgitas ta. Suurema koguse vastuvõtmiseks on Eesti põhivõrk nii väike, et teatud hetkedel see ei mahuta toodetud energiat ära ja kogu tuulest loodetud elektrit tegelikult toota ei õnnestu.
Praeguseks on 900 megavatist valmis võrguühendusi 700 MW jaoks, võrku on ühendatud 300 MW tuulikuid. “Suure hurraaga neid kunagi tegema hakati, mõnda neist ühendustest ei saa ilmselt kunagi kasutama hakata, sest võrguühendus ehitati enne valmis, kui tuuleparkide planeeringud ja kõik muu sai paika pandudki,” selgitas Kilk ja tõdes, et selles mõttes uuteks tuuleparkideks ruumi on.
Hiiumaa madalikel meretuuleparki arendava OÜ Nelja Energia juht Martin Kruus ütles, et 900 MW ei maksa võtta absoluutse numbrina. Kuna tänapäeva tuulegeneraatoritel on elektrienergia salvestamisseadmed, tasub tuuleelektrijaam end ära veel ka siis, kui 20 protsenti ajast on peal elektri võrku tootmise keeld. Sel juhul kasvab Eesti elektrivõrkude arvestuslik tuuleenergia mahutavus 2000 megavatini. Niisugused tulemused saadi Kruusi sõnul Tallinna tehnikaülikoolilt tellitud uuringust.
Kas vajame ringtoidet
Arutleti, kas on üldse mõttekas teha meretuulepargi liitumine üle Hiiumaa ja on siia üldse suure mahutavusega põhivõrku vaja.
Kruus märkis, et TTÜ arvutuste kohaselt oli meretuulepargi liitmine üle Hiiumaa kõige soodsam.
Kilk ütles, et nii suure energiakoguse vastuvõtmiseks tuleb mitmel pool tugevdada olemasolevaid liine.
Karel Pomerants OÜst Elektrilevi ütles, et Hiiumaal piisab olemasolevast elektrivõrgu võimsusest veel pikaks ajaks, kuna majanduse kasvuga seoses olevad tippvõimsused ei kasva siin nii kiiresti kui mujal Eestis. “Jokker siin on uued liitujad, aga nemad peavad siis selle ka suuresti finantseerima,” ütles Pomerants.
Põhivõrgu Hiiumaale toomise kohta ütles Kilk, et olemasoleva 35kilovoldise liiniga on veel manööverdamisruumi, 110 kilovoldise põhivõrgu võiks siia tuua kümne aasta pärast.
Võimalikku Kanapeeksi alajaama nimetas ta suhteliselt värskeks ideeks: “Ma isegi ei oska öelda, mis see maksma läheb.”
Pomerants märkis, et kui meretuulepargi ühendus peaks tooma saarele 330 kilovoldise põhivõrgu, tagaks Kanapeeksi alajaam saare elektrivajaduse väga suure varuga, kuid sellelt n-ö kiirteelt tuleb ehitada ka mahasõit.
Kruus ütles, et nemad saavad välja ehitada ja välja maksta oma liitumise, aga ülejäänu on võrguettevõtja töö.
“Elektrilevil mingit konkreetset lahendust ei ole ja me ei ole osanud sellega arvestada, et meil mingi raha tuleks selle jaoks panna, et liituda Kanapeeksi alajaamaga ehk siis põhivõrguga,” ütles ka Pomerants, et ka nende jaoks on idee uus ja niisuguseid plaane pole tehtud.
Kalle Kilk ei osanud öelda, milline üldse oleks selle nn mahasõidu, kust ka Hiiumaa saaks elektrivarustuse, tehniline lahendus ja mis see maksma läheks. “Ma arvan, et see on täiesti teostatav, küsimus on selles, mis on need vidinad ja mis see maksab,” ütles Kilk. “Ükski asi ei ole utoopia, kui keegi leiab piisavalt raha.”
Ta soovitas võrrelda, kas praegu on probleem ehk kuskil mujal kui ringtoite puudumises ja kas sellesse raha panemine annab midagi juurde või mitte: “Kui annab midagi juurde, siis tuleb arutada, milline on kõige mõistlikum variant, kuid tänasel päeval me ei ole arutanud, kuidas oleks võimalik suure tuulepargi küljest alla tuua see ühendus.”
“Aga hiidlaste huvi see on,” kinnitas Hiiu maavalitsuse osakonnajuhataja Aivi Telvik.
Maavanem Riho Rahuoja tegi räägitut kokku võttes järelduse, et kui me oma elektriühenduste potentsiaali tahame tõsta, siis põhivõrgu toomine Hiiumaale muul moel kui elektritootja kaudu võib osutuda ülikeeruliseks.
