Kahest rahvusvahelisest käimasolevast projektist püüab üks säästa planeeti ja teine õpetada noori digimaailma ohtusid nägema.
Rahvusvahelistes projektides osalemiseks peavad kooliõpilased kõvasti vaeva nägema ning selles aitavad neid kogemustega õpetajad.
„Ilmselt sõltuvus, mis muud,“ naeris Milvi Tikka, kes koolis enam tunde ei anna, aga õpilasprojektidega siiski jätkab. Rahvusvahelisi õpilasprojekte on ta vedanud paarkümmend aastat.
Kooli õppejuht Maris Nõmmik-Kärtner teadis põhjust küll – sellepärast, et Maris tahab Milviga projekte teha – ütles ta ja kiitis nende koostööd: „Mul on väga hea meel, et saan töötada koos Milviga. Tema kogemused ja oskused aitavad projektidel alati õnnestuda. Oleme võrdsed partnerid ja meie koostöö lisab kooliellu lisandväärtust.“
„Tahame, et õpilastel huvitav oleks,“ selgitas õppejuht, miks nad aina uusi projekte esitavad ja iga kord rahastuse üle rõõmustavad.
Uudne ringmajandus
Praegu käimasolev Erasmus+ projektis „Ringmajandus – säästa raha ja planeeti“ („Circular economy – save money and the planet“) osalevad Eesti, Türgi, Põhja-Makedoonia ja Itaalia koolid. Eesti tähendab selles kontekstis muidugi Hiiumaa Gümnaasiumi.
„Ringmajandus ja jätkusuutlik tarbimine on praegu väga olulised teemad ja meie projekt puudutab neid läbi moetööstuse,“ selgitas Maris teemavalikut. „Otsime lahendusiressursside paremaks kasutuseks ning soovime muuta noorte tarbimisharjumusi ning vähendada ressursside läbimõtlematut tarbimist. Koostööd tehes oleme mõistnud, et taaskasutuse ja jätkusuutliku tarbimise teema on Eestis palju rohkem kajastatud kui Türgis, Põhja-Makedoonias ja Itaalias.“
Koostööd tehes oleme mõistnud, et taaskasutuse ja jätkusuutliku tarbimise teema on Eestis palju rohkem kajastatud kui Türgis, Põhja-Makedoonias ja Itaalias.
Projekti raames on kavas läbi viia keskkonna ja jätkusuutlikkuse teemaline õpilasuurimus, valmivad taaskasutusmaterjalidest koolikott ja koolisuveniirid, samuti ringmajanduse tunnikava ja kursus, mida koolid saavad võtta oma õppekavadesse.
Viimati oldi partneritega koos Itaalias ja peagi on kavas kohtumine Makedoonias – see reis algab juba 1. oktoobril ja ettevalmistused on tehtud.
Maikuus saabuvad projektipartnerid Hiiumaale ja on siin 12.–18. maini. Selleks ajaks peavad õpilased looma taaskasutatavatest materjalidest või tootmisjääkidest disainriided ja korraldama moedemonstratsiooni.
Kohtadele kõva konkurents
Konkurents välisreisidele on koolis kõva. Õpetajad käivad kõikides klassides, tutvustavad projekti ideed ja pakuvad kõigile õpilastele võimaluse osaleda. Selleks, et reisile kaasa saada, tuleb teha esitlus ja see ette kanda. Valiku teevad õpetajad, vahel ka fortuuna.
Maris Nõmmik-Kärtneri sõnul püütakse sättida nii, et kogu aeg saaks reisile uusi õpilasi, kes varem pole käinud. Ta tõi näiteks, et Eleriin Vaher ja Teneliis Vahtras tegid väga tugevad esitlused ja liideti kohe Itaalia reisiseltskonda, samamoodi Markus Vaht. Enrico Kiin, Jesse Jürimäe ja Mairon Lõndso esitlused olid samuti väga tugevad, kuid nemad pidid loosi tõmbama, sest ainult kaks neist mahtus reisile kaasa.
Õpetajad käivad kõikides klassides, tutvustavad projekti ideed ja pakuvad kõigile õpilastele võimaluse osaleda. Selleks, et reisile kaasa saada, tuleb teha esitlus ja see ette kanda.
Teneliis Vahtras meenutas pabinat, mis tal oli enne ja kui positiivne oli lõpuks tagasiside Eesti slaidiesitlusele, mille nad viiekesi koos tegid. Meelde jäi, kuidas bussis sõites koos lauldi. „See on itaallaste tore komme ja kõik laulsid kaasa, „Bella ciao!“ oli tuttav laul, aga teisi me väga hästi ei teadnud.“ Kohe esimesel päeval tegid Teneliis, Eleriin, kuus itaallast ja üks türklane WhatsAppi grupi, milles suheldakse siiani, suhtluskeeleks muidugi inglise keel.
Markus Vaht käis Itaalias ringi fotoaparaadiga ja peamiselt jäi tema piltidele sealne arhitektuur. „Esimestel päevadel üllatas, et võrreldes Eestiga, kus kõik muru on ära niidetud ja korralik, on seal palju pikka rohtu ja rohu sees kasvas isegi teravilja,“ meenutas Markus.Lisaks hoonetele jäi muidugi tema piltidele ka itaallasi, kes võrreldes eestlastega on tõmmumad ja tumedajuukselised.
„Meil on väga tublid õpilased, kelle peale võib kindel olla, kuna nad on alati ettevalmistunud, neil on vajalikud teadmised, suur silmaring, hea väljendus- ja esinemisoskus. Välisriiki minnes nad esindavad oma kooli, väikest kodusaart ja iseendid hästi,“ kiitis õppejuht.
Milvi Tikka lisas veel paar plussi, et HIIGi õpilastel on hea inglise keele oskus ja reisidel on nad kannatlikud: „Tõepoolest, ka mina olen vahel tüdinud mitmetunnilisest ootamisest lennujaamas, aga midagi pole parata – kahjuks nii see on. Au ja kiitus meie õpilastele, sest nendega on hea reisida.“
Vajalik teema
Äsja selgus, et Põhjamaade fondilt Nordplus Junior sai rahastuse järgmine kaheaastane projekt „Alice in Digi-Land“, mille pealkiri kordab parafraasina raamatu „Alice Imedemaal“ pealkirja. Projekti kirjutas üks Vilniuse linna kool Leedust ja sel on kolm partnerit, lisaks HIIGile veel üks Norra kool.
Milvi Tikka selgitas, et tegu on järjekordse meediaprojektiga, mis peaks kaasa aitama, et me digimaailma ja meediamaastikule ära ei eksiks. „Et sa ei usuks ega usaldaks kõike, mida loed, sest see ei tarvitse tõsi olla – alati kontrolli!“ selgitas ta projekti peamist mõtet.
Gümnasist Markus Vaht ütles, et see projekt on tema meelest väga vajalik. „Kui ma mõtlen oma tutvusringkonna peale, siis on küll neid, kes usuvad nii kergesti asju, mis internetis on,“ ütles Markus. „Vajalik on selgitada noortele, et tuleb olla kriitiline, sest paljud on nii kergeusklikud.“
„Kui ma mõtlen oma tutvusringkonna peale, siis on küll neid, kes usuvad nii kergesti asju, mis internetis on,“ ütles Markus.
Rasmus Gläseri sõnul on ta väga rahul, et õpib väikeses maakoolis, mitte mõnes suures linnakoolis, sest pigem on just väikeses koolis suurem võimalus üldse minna projektireisile mõnda teise riiki. „Suuremas koolis on konkurents suurem ja suuremates koolides pigem ei tehta nii palju selliseid huvitavaid asju,“ leidis Rasmus.
Sel aastal avavad Milvi Tikka ja Maris Nõmmik-Kärtner Hiiumaa gümnaasiumis uue kursuse „Projektijuhtimise alused“. „Kursuse eesmärk on tuua projektiõpe kooli ja julgustada õpilasi rahvusvahelisi projekte algatama ning ellu viima.Valikainet õpetades on väga suur rõhk õpilastel. Nemad loovad oma rahvusvahelised projektid ja kujundavad kursuse sisu,“ selgitas Maris Nõmmik-Kärtner.
