Riiklikult lubatud tapatalgud?

Kuigi keskkonnaamet soovitab lindude pesitsusajal raiet mitte teha, vilistavad metsa­omanikud ja metsa ülestöötajad sellele soovitusele, sest seadust, mis pesitsusaegse raie keelaks ei ole, puiduhinnad aga on laes.
Riigimetsa majandamise keskus peab paar kuud raierahust kinni, aga eramaadel toimuvad Hiiumaal praegu, lindude pesitsusajal ja ka kõige lindude­rohkemates segametsades ulatuslikud lageraied.
Mai algul läksid võsalõikajad Kalanas asuvale Kalastaja kinnistule, siis järgnes harvester ja praeguseks on kogu maatükk lage. 22. mail tulid võsalõikajad kõrvalasuvale Loiguõue kinnistule ja praegu käib raie sel kinnistul.
Kohalikud elanikud kuulsid raie ajal sookurgede karjumist ja püüdsid sekkuda. Kalanas elavad Elen ja Andres Kurik koos naabriga käisid palumas, et raiega oodataks vähemalt lindude pesitsusaja lõpuni. “Viimasel kümnel aastal on seal alati sookured patseerinud, olgu siis üksi või perekondlikul jalutuskäigul. Nende hõikeid kostub tavaliselt iga päev pesitsusajal, kuid eriti läbilõikavaks muutusid need raie alguses. Nüüd tuleb tõdeda, et esimest korda viimasel kümnendil ei kuule neid enam. Lihtsalt nii on,” kirjutas Elen Kurik Hiiu Lehele. Eelmisel nädalal saatsid nad keskkonna­metile sellesisulise pöördumise.
“Nagu üle Eesti, nii ka Kalanas raiutakse lindude pesitsus­ajal sellise hooga, et võtab tummaks. Paras riiklikult sanktsioneeritud tapatalgu – õõvastav,” ütles muusik Riho Sibul, kelle kodutee viib  raielankidest mööda. “Miks raiutakse metsa praegu, lindude pesitsusajal? Käisin seal ühe noormehega rääkimas, tema vabandas, et on ainult töötegija. Eks ma saan temast ka aru, aga miks peab metsa raiuma ajal kui lindudel on pesitsusaeg? Kas tõesti on vaja seadust selleks, et aru saada – raie häirib linde ja pesad hukkuvad? Vanasti ei olnud mingit seadust ja kõik järgisid seda põhimõtet. Miks inimeste ahnus on nii suur?”
Ettevõtja: Linnurahu võiks seadustada
Kalastaja kinnistu omaniku OÜ Eesti Metsnik juhatuse liige Antti Lõugas helistas Hiiu Lehele ja nentis, et selline see kapitalism on – puiduturul on hinnad nii laes, et mandri ettevõtted lausa pressivad saarele. Tema andmetel raiub praegu Hiiumaal metsa juba üheksa ettevõtet. Kaugemad neist on siia tulnud Lõuna-Eestist, näiteks Valgamaalt.
Suure raiesurve üks põhjusi on tema hinnangul ka see, et RMK praegu ei raiu. Lõugas lisas, et teda üllatab, et on ettevõtteid, kes metsa maha võtma lähevadki alles juunis, kuigi suvel raiutud puit võib rikneda väga lühikese aja jooksul.
OÜ Eesti Metsnik ostab kokku ja majandab metsamaid, raieõiguse nad müüvad. Lõugas ütles, et nad ei põgene vastutuse eest ja raietel toimuva eest kannavad kaas­vastutust, kuid juhatajana ei saa ta käituda teisiti kui ülejäänud metsamajandajad: “Turg nõuab ja kui ma tahan parimat hinda, siis peame raieõigust müüma, kui ma ei müüks ja sügiseks hinnad langeksid, saaksin ma kinga.”
Lõugas ütles, et nad püüavad jälgida, et suviseid raieid ei tehtaks lehtpuumetsades, kus linde pesitseb rohkem. Kalastaja kinnistu kohta ütles, et metsakorraldaja hinnangul oli seal valdav osa, 80 protsenti okaspuid. Ka käis metsameister kontrollimas kohalike elanike väidet, et raielangil võivad elada sookured, kuid pesa ei leidnud. Lõugas oletas, et ehk elavad kured lähedalasuval kaitsealal.
Lõugas ütles, et jõulurahu nad enda metsades järgivad, kuid linnurahuga ei ole kaasa läinud. Tema hinnangul tuleks lindude pesitsusaegne raie­rahu seadusega paika panna: “Mul ei oleks selle seaduse vastu midagi, see tõstaks puidu hindasid ja oleks ka metsaomanikele kasulik.”
Lõugas nentis, et praegu ei saa ta raieõiguse müügi­lepingusse sellist keeldu panna, aga kui vastav seadus tuleb, siis loomulikult suvel metsa ei raiutaks.
Vaikiv nõusolek?
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp viitas, et looduskaitseseaduse alusel on ka praegu keelatud lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine.
“Juhul, kui on andmeid konkreetsel alal tahtliku lindude pesade hävitamisega, siis tuleks see kindlasti fikseerida ja sellest keskkonnainspektsiooni teavitada. Juhul, kui pesade tahtlikku hävitamist on võimalik tuvastada, siis saab ja peab ka inspektsioon hävitajaid karistama,” ütles Lamp.
“Praegu on uue metsanduse arengukava raames üles kerkinud ka metsalinnustiku ja raierahuga, muuhulgas teadlikkusega seotud probleemid, millega edaspidi kindlasti edasi tegeletakse,” lisas Lamp.
Küsimusele, kas keskkonna­minister Siim Kiisler on kaalunud metsaseaduse § 40 lg 10 rakendamist ehk loomastiku kaitseks raie piiramist aja­vahemikul 15. aprillist 15. juunini, minister ei vastanud.
Soovitus, mida keegi ei järgi
Keskkonnaameti metsanduse spetsialist väljastas metsa­teatised Kalana külas asuvatele ligi 5hektarilisele Kalastaja kinnistule ja 7hektarilisele Loiguõue kinnistule juba detsembris-jaanuaris. Raiuma aga hakati maikuus, keset lindude pesitsusaega. Seda võimaldab metsateatis, mis kehtib 12 kuud. Nii otsustab metsaomanik ise, millal ta ettenähtud aja jooksul metsa raiuma hakkab. “Metsaomanik ei pea keskkonnaametile ütlema, millal ta raietöid teeb, seega keskkonnaametil puudub raiete teostamise aja kohta info,” selgitas ameti pressiesindaja Sille Ader.
Ka puudub ametil alus raieloa peatamiseks. “Kui on tuvastatud õigusnormide rikkumine, saab seda hinnata ja vajadusel karistada keskkonnainspektsioon kui järelevalveasutus,” ütles Ader.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et neil ei ole keskkonnaameti vastusele palju lisada: “Nii nagu nad oma vastuses selgitavad, ei ole raie­rahu metsaseadusega kehtestatud norm vaid soovitus metsaomanikule metsatöid lindude pesitsusperioodil mitte läbi viia. Sama soovituslik mõte seisab tegelikult ka ornitoloogide teates: “…iga heatahtlik metsamees peaks pidama raierahu”. Kuna raierahu järgimise nõuet ei ole seadusega kehtestatud, siis raierahu mittejärgimist ei saa lugeda  metsaseaduse rikkumiseks ja see ei anna ka alust raietööde peatamiseks.”
Sille Ader keskkonna­ametist lisas, et kuigi raie on seaduslikult lubatud, soovitab keskkonnaamet metsamajandajatel lindude jaoks häirimistundlikul pesitsusperioodil raiet mitte teha. “Seda saab kõige paremini jälgida ja vajadusel raietegevust peatada maaomanik või raie läbiviija,” ütles Ader.
Pesitsusaeg kestab erinevatel liikidel erineva aja, ent selle kõrgaeg on 15. aprillist 15. juulini. “Anname soovituse mitte raiuda 15. märtsist juulikuu lõpuni, et ka vara- ja hilispesitsejad saaksid rahus oma pojad üles kasvatada,” lisas Ader. “Seda soovitust on keskkonnaamet ka varem jaganud nii meedia vahendusel kui ka metsaomanikele.”