Eesti riik leiab, et UNESCO valitsustevaheline teadusprogramm “Inimene ja Biosfäär” on kohalike omavalitsuste asi ja taandub partnerist toetajaks.
Lääne-Eesti saarte biosfääriala programmdokumendi kehtivusaeg lõppes koos 2020. aastaga. Ainukese töötaja, Lia Rosenbergi koondas keskkonnaamet mullu 1. septembrist.
Hiiu Lehe andmetel andis ta enne ametist lahkumist täiendustega programmdokumendi ministeeriumile üle, kuid kuna see polnud enam mitte kellegi tööülesanne, jäi see seisma.
Jaanuaris värskelt ametisse asunud ja Hiiumaal käinud keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra kiitis senist koostööd kogukonnaga biosfääri programmiala hoidmisel. Vakra leidis, et UNESCO programmialaga peakski tegelema kohalik kogukond: “Seda ei ole mõistlik teha keskkonnaametist ja neil [omavalitsustel – toim] võiks olla suurem otsustusvõime.”
Viis kuud peale töötaja koondamist ütles Vakra, et tal on keskkonnaministrile samad küsimused, mis Hiiu Lehe ajakirjanikul: kuhu jäi programmdokument ja mis saab programmialast edasi. Edasise vastutuse pani ta keskkonnaministrile: “Ministeerium on see, kes nüüd programmiala eest vastutab ja räägib läbi kohaliku kogukonnaga.”
Jäi kärpekirvele ette
Paar kuud hiljem, 31. märtsil teatas Vakra, et Lääne-Eesti saarte biosfääri programmiala spetsialisti ametikoha koondas keskkonnaamet 1. septembrist 2021 koos veel 19 ametikohaga, millest tuli loobuda eelarvekärpe tõttu. Vakra lisas, et töötaja koondas amet eeldusel, et programmiala juhtimine ja sealsete tegevuste koordineerimine saab üle antud Hiiumaa Arenduskeskusele. “Selle üleandmisega on ministeerium ka tegelenud, kusjuures 17. märtsi kohtumine oli osa sellest protsessist,” lisas ta.
Tiina Reinart keskkonnaministeeriumist ütles, et biosfääri programmiala programmdokumendi on amet küll koostanud, ent uutes oludes vajab see värskendamist ja täiendamist. “See töö jätkub Hiiumaa Arenduskeskuse eestvõttel
juba aprillis, kusjuures aruteludes saavad – nagu ka seni – kaasa rääkida erinevad huvipooled,” ütles Reinart.
Edaspidist toetust arendus-keskusele UNESCO nimekirja kuuluva programmiala juures lubas Reinart nii ministeeriumi kui ameti nimel.
Ka Vakra ütles, et ministeerium jätkab selle partnerluse toetamist nii Hiiumaa Arenduskeskust nõustades kui KIKi kaudu programmiala tegevusi rahastades. Vakra lisas, et töökoha biosfääriala programmi 2021–2030 eestvedamiseks on valmis looma arenduskeskus, aga selleks vajalik palgafondi toetus peab tulema programmialaga seotud omavalitsustelt. Ehk siis Hiiumaa, Saaremaa, Muhu, Vormsi ja Ruhnu vallalt.
Ministeeriumi, Hiiumaa Arenduskeskuse, Hiiumaa valla ning Hiidlaste Koostöökogu esindajad arutasid Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala programmdokumendi 2021–2030 lõplikku vormistamist ning UNESCO võrgustikku kuuluva programmiala tulevikku 17. märtsil Hiiumaal. Sama päeva teisel kohtumisel osalesid ministeeriumi, Hiiumaa Arenduskeskuse, Saaremaa vallavalitsuse, Saare Arenduskeskuse ja Saarte Koostöökogu esindajad.
Arenduskeskuse õlul
Otsustati, et programmiala eesmärkide ja tegevuskava täpsustamiseks korraldab Hiiumaa Arenduskeskus alates aprillist uued arutelud. Ka on arenduskeskus esitanud Keskkonnainvesteeringute keskusele taotluse programmiala tegevuste rahastamiseks ja see leping on sõlmimisel.
Arenduskeskuse juhataja Liis Lukas kinnitas, et kui kohalikud omavalitsused vahendid kokku panevad, siis tekib arenduskeskusel võimekus töökoha loomiseks ja programmi saab hakata ellu viima.
Lukase sõnul ongi nüüd võtmeküsimuseks vahendite olemasolu: “Riik lubab rahastada programmi tegevusi, kuid mitte ametikoha palgafondi, samas nad ei välista, et tulevikus seda siiski tehakse.”
Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja ütles, et nad on Saaremaa vallavanema Madis Kallasega teemat arutanud, samuti Lia Rosenbergi ja Hiiumaa arenduskeskusega. “Soov on, et biosfääriala tegevused Lääne-Eestis jätkuks ning omavalitsused on valmis ka omalt poolt panustama,” ütles vallavanem.Programmdokumendi uuendamiseks on vaja palgata konsultatsioonifirma ja ka selleks otsib arenduskeskus praegu rahastust.
Oluline teema
Lukas kiitis ministeeriumi kontaktisikut, keskkonnateadlikkuse nõunikku Asta Tuustit, kes teeb ministeeriumis heas mõttes n-ö lobitööd – selgitab ministrile ja kantsleritele, miks biosfääri programmiala on oluline ja miks kohalikud omavalitsused seda tähtsaks peavad. “Selgitustöö on vajalik ministrite ning kantslerite teadlikkuse tõstmiseks. Biosfääri temaatika peab kajastuma ministeriaaltasandi arengudokumentides. Siis on ka loota, et finantseerimise planeerimisel ei jäeta valdkonda vaeslapse rolli,” ütles Lukas.
Selleks, et biosfääriala riigipoolsed “mahakriipsutamised” ei korduks, on vaja ministeeriumi taseme arengudokumentidesse kirja saada, et Lääne-Eesti saarestik on programmi Inimene ja Biosfäär (MAB) programmiala. Arenduskeskuse juhataja sõnul oleks see suur võit ja selle alusel saab hakata riigi käest küsima, et kui peate seda strateegiliselt tähtsaks, kus siis on vahendid või kokkulepped.
