Lähiajal libedamaks muutuvate teeolude tõttu tuleks üle kontrollida rehvide seisukord ning kindlasti üle mõõta rehvirõhk.
“Esimene lumi tuleb alati ootamatult ning rehvi seisukord on turvalisel liikmelisel väga oluline,” kinnitas If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss. Ta tõi näite, et möödunud aastal kasvas nende andmetel liiklusõnnetuste arv esimese lumega 73 protsenti.
Rusikareegli järgi peab talverehvis rõhk olema 0,2–0,5 BAR`i kõrgem kui suverehvis. Soovituslikud rehvirõhud leiab sõiduki kütusepaagi luugi siseküljelt, uksepostilt või kasutusjuhendist. Kõige õigem on siiski arvestada rehvitootja soovitustega ja kontrollida rõhku mõnes rehvitöökojas.
Lisaks rehvide vahetusele tuleks mõelda ka nende hooldamisele ja kontrollimisele. Rehvivahetusfirma Vianor müügiosakonna juhataja Ormes Tamm ütles, et Eesti inimesed ei kipu väga rehvirõhku kontrollima ning tehakse seda alles siis, kui rehv on silmnähtavalt tühi. Samas on rehvirõhul väga suur roll, sest paljud rehvi purunemised on tingitud just alarõhust, samuti suurendab see oluliselt kütusekulu. “Ma ei soovita ka ülemäära palju tanklate manomeetreid usaldada, kuna tihtipeale eksivad need päris palju. Julgen öelda, et pigem üle- kui alarõhk,” lisas Tamm.
Vale rehvirõhk võib olla põhjustatud:
1. Temperatuurimuutustest;
2. Rehvi vigastusest;
3. Valesti remonditud rehvist (nn nööriga remont on mõeldud ainult remonditöökotta sõitmiseks);
4. Vanadest ventiilidest (Ventiilid tuleks välja vahetada kolme–nelja aasta jooksul);
5. Protekteeritud, võõra kaubamärgiga ja vanadest rehvidest (võib tekkida õhuleke rehvi ja velje vahelt);
6.Vigastatud veljest.
Rehvitöökodades saavad rehvid küll õige rõhu, kuid rõhku tuleks kontrollida ka enne pikemat sõitu ja vähemalt kord kuus. Alarõhk tõstab ka auto kütusekulu ja suureneb rehvi purunemise tõenäosus.
If Kindlustusele laekus mullu 20 833 teadet liiklusõnnetustest.
