Pühapäeva, 1. detsembril õhtul poole 11 paiku õhtul kukkus Kärdla linnas Keskväljakul vana suur sanglepp sõitvale sõiduautole Volkswagen Passat. Õnneks tabas tormituule poolt pikali tõugatud puu auto tagaosa ja eesistmel istunud reisijad pääsesid vigastusteta.
Hiiumaa päästeosakonna juht Hannes Aasma ütles, et tegemist oli väga õnneliku õnnetusega. “Sekundi murdosa ja puu oleks võinud auto salongi kukkuda ja meil oleks olnud tegemist surmajuhtumiga,” nentis Aasma.
Auto, milles oli kaks reisijat, oli puu alla kinni jäänud. Auto vigastused olid tõsised – selle tagaosa oli sisse muljutud. Päästjad eemaldasid puu ja reisijad jäid ootama välja kutsutud politseid, et tekkinud kahju fikseerida.
Autot juhtinud naine sündmust kommenteerida ei soovinud, tõdes vaid, et püüab leida, kes kahju hüvitaks.
Salva sõidukikindlustuse osakonna juhataja Pille Plees selgitas, et kaskokindlustuse lepingus peavad olema märgitud riskid, mille vastu on kindlustatud. “Kindlustuse tingimused võivad olla eri kindlustusseltsidel erinevad,” lisas Plees. Ta rääkis, et saada kahjutasu juhul, kui auto jäi puu murdumisel selle alla, peavad tormikahjud olema kindlustusriskina kindlustuslepingusse märgitud.
Sanglepp murdus sealtsamast Pritsumaja vastas olevast nn Pätipargist, kust juba neljapäeval, märksa vähem tuulisel päeval, kukkusid samuti puud sõiduteele. Siis murdus sanglepp, mis paar peenemat puud kaasa võttis. EMHi andmetel ulatus viimati nimetatud sündmuse ajal tuule kiirus Lääne-Eestis puhanguti 28–30 meetrini sekundis.
Hiiu vallavanem Georg Linkov ütles, et Kärdla linn on täis vanu puid, mis iga hetk kukkuda võivad. Ta meenutas paar aastat tagasi Kalda tänaval murdunud toomingat, mis langes just mööda sõitnud jalgratturi selja taha. “Järjest tuleb hakata linna haljasalasid uuendama, samas kui hakata praegu vanu puid maha võtma, tõuseb suur protest,” sõnastas ta dilemma.
Linkov lisas, et järgmisel aastal on kavas ära teha linna kõrghaljastuse teemaplaneering ja välja selgitada, kus ja milliseid puid on vaja maha võtta.
Ta tõi näiteks Rookopli lilleäri, mille omanik küsis raieluba hoone taga oja kaldal kasvavate sangleppade mahavõtmiseks.
Sanglepa elueaks annab Vikipeedia 100–130 aastat. Kui oletada, et valdav osa suurtest sangleppadest, mis Kärdlas kasvama jäetud, on pärit kalevivabriku aegadest st ajavahemikust 1829–1940, ongi suur osa sangleppadest jõudnud eluõhtusse.