Hiiumaa gümnaasiumi õpilased esitasid presidendile kolm küsimust. Marii Vispeli küsimus oli, mis soodustaks inimeste kolimist maapiirkondadesse.
President vastas, et selleks on töö muutumine, st töö, mis ei eelda füüsilist kohapeal olemist. Kaljulaid ennustas, et niisuguste töökohtade arv, mis samal ajal on kõrge lisandväärtusega ja hästi tasustatud, on kiirel tõusuteel.
Teisalt kinnitas president, et inimene väärtustab päris palju seda, et tal on ruumi. Ta tsiteeris majandusteadlast Andres Arrakut, kes on öelnud, et kogu rikkas Euroopas on imevähe inimesi, kes saavad teha tiiru peale oma kodule ehk käia ümber oma maja.
“See on tohutu rikkus, et meil Eestis see võimalus on, aga mis veel parem, suur osa eestlasi saavad teha ilma püksata oma kodule tiiru peale,” selgitas president.
Auditooriumitäie õpilaste-õpetajate muheluse saatel kinnitas ta, et just see privileeg toobki ükskord inimesed maale tagasi. See juhtub siis, kui neil on võimalus ära elada sellist tööd tehes ja siis kasvab ka huvi linnast maale kolida.
“Ma kardan, et see aeg ei ole kaugel, kui maa hind Hiiumaal on Kalamaja maa hinnaga võrdne,” ennustas president.
Häid uudiseid oli juba kuulda Kärdla päikeseelektrijaama juures. Hiiumaa ettevõtjate liidu juht Tanel Malk ütles, et kui seni seisid sealsed tööstushooned aastaid tühjana, ilma et nende vastu huvi oleks tuntud, siis pärast päikeseelektrijaama paigaldamist on juba kolm korda küsitud, mis seal toimuma hakkab ja mis võimalusi on.
Päikeseelektrijaama ehitava ASi FootonVolt juhatuse liige Marek-Andres Kauts aga ütles, et elektrijaam rajati Kärdlasse, kuna siin on muu Eestiga võrreldes kõige rohkem päikeselisi päevi ja talviti kõige vähem lund.
31. märts 2017
