Privaatne ruum ei ole avalik ruum

“Andku nüüd hiidlased mulle kui kõrvaltvaatajale mu otsekohesus ja kohatine radikaalsus andeks (siinkohal räägib minus ka kadedus), aga paraku tuleb tõdeda, et Kärdla on praegu teelahkmel – kas muutuda euroremonditud karbikülaks, kus vohab juhuslikkus ja maitsetus, või arendada oma ajalugu hindavaks väärikaks Hiiumaa pealinnaks, kus püütakse vältida vana ja uue vastuolu ning säilitada olemasolevaid väärtuslikke kihistusi.” Nii kirjutab Hiiumaa muinsuskaitse seltsi äsjailmunud esimese Toimetiste avasõnas Narva linna muinsuskaitse vaneminspektor ja Hiiumaa seltsi liige Madis Tuuder.
Lähen siit edasi ning lisan, et linn ei koosne ainult majadest ja tänavatest, vaid ka ruumist, maastikest ja seletamatust miljööst, mis jääb nende vahele. Samamoodi nagu peame kaitsma ja säilitama ajaloolisi hooneid, tuleb respektiga suhtuda ka parkidesse, leppadega palistatud kraavipervedesse, kadakasse karjamaasse kui ka rannamaastikku. Kärdla on linn, kus see kõik veel olemas on. Ilmselgelt ei arva ju keegi, et peaks rajama eramuid Pika maja taha parki või Rannapaargu ette kiigeplatsile. Ei pea olema geenius taipamaks, et Kärdla suurim eripära on kadakane hobustekoppel hobustega ja lambakarjamaa lammastega linna sissesõidul nagu ka vanad ajaloolised puitmajad iseloomulike aknaraamide ja piirdelaudadega, kui lihtsalt tavalised põllu peale tikitud uushooned.
Kärdla linnas on käimas Hausma tee ja Ranna tänava vahelise ala ning sellega piirneva rannaala detailplaneeringu menetlus. Hiiu vallavalitsus on selgitanud, et detailplaneeringu üldine eesmärk on viia ellu Kärdla linna üldplaneeringu lahendus ja planeerida suures osas sihtotstarbe ja kasutuseta maa mitmekülgne kasutuselevõtt ja mereäärse linnaruumi aktiviseerimine. Kuid kas kasutuselevõtt ja aktiviseerimine peab tähendama alati ehitamist ja asfalteerimist? Ning kas juba niigi küllaltki aktiivse kasutusega mereäärt peab veel lisaks aktiviseerima? Kas mitte iga uus hoonestus koos seda ümbritseva krundiga hoopis ei kaota ühiskondlikus kasutuses avalikku ruumi? Privaatne ruum ei ole ju enam avalik ruum.
Eelmisel aastal püstitasime Hausma randa päästejaama ajaloolisele kohale ruumi- ja heliinstallatsiooni “Ilmutis” just selleks, et tajuda endise rannaarhitektuuri ehitusmahte ja omamoodi intiimset olemust. Üks autoritest, Kärdla juurtega arhitekt Mikk Meelak, ütles intervjuus Hiiu Lehele: “Üldiselt olen seisukohal, et kõiki kohti ei peagi tegelikult aktiveerima. Mingid kohad ongi lihtsalt selleks, et seal vaikselt olla. Ja mingid asjad on justkui isetekkelised.”
Planeeringulahendusega kavandatakse seitset uut elamukrunti; päästejaama hoonet selle ajaloolises asukohas; supluskohta ja virgestusala teenindavaid rajatisi; äri- ja purjespordi tegevusi Hausma tee 1 kinnistul (politseimaja kõrval, praeguse ujumissilla läheduses) ning täiendavat tänavavõrgustikku.
22. aprillil toimunud avalikul arutelul jäi kõlama kümnekonna kogunenud linnakodaniku murelikkus. Tundub, et väga vahet polegi, kas räägitakse Reidi teest ja Kalamajast Tallinnas või mereäärest Kärdlas, probleemid on sarnased, kuigi mastaabid erinevad. Oluline märksõna on kaduv avalik ruum ja sobiv mõõde: kas kohalikku maastikku ja konteksti ikka sobivad kavandatud ehitusmahud, hoonete kõrgused ja teedevõrk; kas senine avalik ruum ei kao privaataedade tarastikku; kas mitte olemasolev maastik linna serval ei ole just piisavalt sobiv ja armsaks saanud ka ilma täiendavate rajatisteta?
Politseimaja kõrvale ujumissilla poole on planeeritud ärihoone. Muidugi ei osanud Ranna tänava äärsed elanikud omal ajal aimata, et nende ja mere vahele veel midagi ehitatakse. Hiljuti kiitis raadiosaates üks Hiiumaad külastanud abipolitseinik, et Kärdlas on parimad tingimused soolaputkas kurikaeltele: merevaade ja värske õhk. Paraku ei märka ilmselt mõnedki, et politseimaja ja selle kõrvale rajatud pika kuuriga kadus merevaade päriselanikele Ranna tänaval, kui mitte arvestada säilinud vaatekoridori läbi sellesama soolaputka trellide politseimaja ja kuuri vahel. Kavandatav uus ärihoone lisab muidugi Ranna tänava elanikele varjavat hoonetemahtu. Lisaks sellele hammustab see paratamatult järjekordse tüki Rehemäelt alla mere poole avanevast võrratust vaatest.
Hiiumaa maakonnaplaneeringu peatükis 8.1.1.Väärtuslike maastike ja vaadete arendamine, on selgelt ära toodud antud
detailplaneeringuala puudutav väärtuslik vaade (V5), vaate selgitus ja selle säilitamiseks vajalik tegevus:
8.1.1 Väärtuslike maastike ja vaadete arendamine
Maastiku ja vaadete kujundamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et maastikud peaksid säilitama oma terviklikkuse ja esteetilise ilme.
Vaadete säilitamiseks tuleb jälgida, et neid ei rikutaks valesti paigutatud ehitiste, liinitrasside, reklaamtähiste jms. Teatud kohtades võib vaate avamiseks osutuda vajalikuks väikeste vaatetornide ja -platvormide rajamine.
V5 – Vaade Kärdla Ranna tänavalt ja Rehemäelt Tareste lahele. Kinnikasvamise vältimiseks tuleks alates Kärdla puhastusseadmete teeotsast kõrvaldada võsa ja noori mände. Samuti tuleks jälgida, et rannaäärse piirivalvekordoni rekonstrueerimisel ei ületataks oluliselt praeguste ehitiste kõrgusi.
Sellelesamale maakonnaplaneeringus kirjeldatud väärtusliku vaate alale, otseselt Ranna tänava ja Hausma tee vahele, on nüüd planeeritud seitse elamukrunti. Arvestades Kärdla üha kahanevat elanikkonda võib seda pidada päris suureks arenduseks ja tekib küsimus kellele ja miks? Kui Kärdla elanikele, siis oleks mõistetav, kui aga lihtsalt valla eelarve lappimiseks, siis tasub ikka mõelda, kas see ei toimu senise elanikkonna arvelt. Kas ühekordne kasu ikka kaalub üles lõplikult kaduva avaliku ruumi? Pärast uusarenduse teostumist ei saa me paratamatult enam rääkida vaate säilitamisest ega taastamisest. Viis krunti on justkui vägisi surutud ehitismälestisena kaitse all oleva 19 sajandi algusesse dateeritud Kärdla kordoni ja veepuhastusjaama kaitsetsooni vahele. Kaks krunti aga sellesama ajaloolise hoone ja mere vahele.
Kärdla kordon, mis on linna vanimaid maju, rajati koos sadamaga paar sajandit tagasi ning paigutati just seepärast kõrgemale kaldavallile, et oleks hea vaade sadamale ja merele. Mere ja ehitismälestise vahele kavandatud hooned lõhuvad otseselt ja pöördumatult ajaloolist konteksti ning juurdepääsuteed ja tänavatevõrk hävitab olemasoleva loodusliku koosluse.
Jääb arusaamatuks, miks Hiiu vald on muutunud lühinägelikuks kinnisvaraarendajaks, mõistmata rannamaastiku ning ajaloolise konteksti väärtust ja eripära. See on gentrifikatsioon kõige ehedamal näitel, kus kaunis, justkui kõigile kuuluv, kõigi poolt kasutatav ja nauditav looduslik rannamaastik võib muutuda järjekordseks karbikülaks, privaatseks ruumiks, kus lisaks hoonestusele vonklevad asfalteeritud teed, paratamatult parkivad autod, kerkivad kuurid ja tarad ning ehitusmaterjalide virnad ning muud inimtegevuse jäljed.
Ühel hetkel jääb vaid imestada, kuhu see kõik kadunud on, mis ennem nii tore oli. Võib-olla eksin, kuid paraku ei ole suutnud mulle keegi näidata ühtegi positiivset ning terviklikult õnnestunud uusarendust Kärdlas ja Hiiumaal.
Urmo Vaikla
sisearhitekt