Paula Adamson 
Paula Adamson Juuni alguses edukalt esimesed katsekilomeetrid läbinud ja Transpordiametilt avalikus liikluses osalemiseks loa saanud vesinikubuss sündis veebruaris 2020 alanud koostöö tulemusena. Sõiduk liigub Tartu Ülikoolis välja arendatud madalatemperatuurilise vesinikuelemendi jõul, mis toodab elektrit vesinikust otse Auve Techi loodud iseliikuvas bussis. See mahutab kuni kuus sõitjat ja on mõeldud eeskätt nn viimase miili transpordiühenduste parandamiseks. Sarnaselt teiste Auve Techi sõidukitega on vesinikubuss võimeline ilma inimese sekkumiseta sõitma nii avalikus liikluses kui ka poolsuletud aladel, selle liikumist on võimalik jälgida ja vajaduse korral korrigeerida kaugjuhtimise abil.
President Kersti Kaljulaid pidas Tartu Ülikooli peahoone ees toimunud sõiduki pidulikul esmaesitlusel kõne, milles rõhutas, et vesinikubussi arendus ei ole oluline verstapost mitte üksnes kahe paljulubava tulevikuteholoogia lõimumise poolest, vaid tähistab ka suurt sammu uue reaalsuse poole, kus igapäevaelus kohtuvad elus inimene ja uudsed teadus-lahendused.
“Maailmas pole mitte keegi raatsinud kulutada aega ja ressurssi sellele, et panna kokku kaks paralleelselt liikuvat uut arendust transpordis ehk iseliikumine ja kaugelt juhtimine ning vesinikukütus. See näitab, et need mõlemad tehnoloogiad on katsetusjärgus. Ja ei saa salata, et ettevõtja, kes need kaks asja kokku paneb, võtab riski, mis kindlasti ei ole suurem kaks korda, vaid kaks ruudus. Me tegelikult ju ei tea, milliseks meie tulevik täpselt kujuneb ja kui kiiresti ta kohale jõuab. Nagu ikka, ei ole probleemiks teadus ega tehnoloogia, vaid inimene. Ega me ju täpselt ei aima, mis juhtub siis, kui meil on ühel hetkel liikluses kahte tüüpi juhte. Võimalik, et meie, homo sapiens’id peame roolist taanduma, et teha ruumi isejuhtivatele sõidukitele,” rääkis Kaljulaid. “Eestlased on teinud 30 aastat palju asju, mille kohta teised on öelnud, et teeks ka, aga ei julge. Selles mõttes sobitub Auve Techi vesinikuauto täpselt sellesse maailmapilti, mis eestlastel on,” lisas president.
Auve Techi looja ja Iseauto idee autori Väino Kaldoja sõnul on väikeses Eestis võimalik teha lühikese ajaga suuri asju. “Saime seda kogeda nii paar aastat tagasi, kui meie Iseauto Eesti esimese isejuhtiva sõidukina liiklusesse lubati, kui ka nüüd, mil oleme liitnud esimest korda maailmas autonoomsuse ja vesinikutehnoloogia,“ ütles ta. Sealjuures ei ole Kaldoja jaoks tähtis mitte ainult lõpptulemus, vaid ka protsessi kaasatud üliõpilased, teadlased ja spetsialistid, kes on saanud millegi ainulaadse loomisele käe külge panna. Vesinikubussi projektis osales üle 50 üliõpilase, kes on uudsetel vesinikuteemadel palju väärtuslikke teadmisi kogunud.
“Tänane päev on kindlasti märgilise tähtsusega tervele maailmale, kuid meis on veel palju energiat, nii et meie jaoks on see üks loomulik teetähis pikal teekonnal,“ lausus Auve Techi looja. Vesinikuauto nimeks saab Väino Kaldoja lapselapse Lisandra järgi Liisu. “See on meie kummardus kõigile Eesti tüdrukutele ja poistele, kes veel koolipingis uudishimulikult tarkust ammutavad,“ selgitas Kaldoja.
Tartu Ülikooli füüsikalise keemia professor ja keemia instituudi direktor akadeemik Enn Lust on Auve Techile väga tänulik, et ettevõte otsustas oma isejuhtiva auto üleviimisel vesinikuenergiale kaasata Tartu Ülikooli teadlased. “Meie jaoks on oluline näidata initsiatiivi, et välja töötada kütuseelemente, mis muundavad vesiniku elektriks. Vesinik on ainuke jätkusuutlik lahendus olukorras, kus 2030. aastaks peab vähemalt 12% Eesti transpordist liikuma taastuva kütusega. Tõestasime, et koostöös erasektoriga suudame leida sellele lahenduse,” ütles Lust. Nüüd tuleks seda tema sõnul aga riiklikul tasemel edasi arendada. “Eesti on väike riik, kus saaks ruttu välja ehitada üleriigilise vesiniku-
taristu sarnaselt Saksamaaga, kus vesinikutanklate suurim vahemaa on alla 150 km,” leidis akadeemik.
Auve Techi tegevjuht Johannes Mossovi arvates on juhita vesinikusõiduk keskkonnasõbralik alternatiiv isiklikule autole. “Vesinik-elemendi kasutatav vesinik annab võimaluse toota bussi liikumapanemiseks vajaliku elektrienergia kohapeal ning jääkproduktideks on vaid veeaur ja soojus. Kuna sõidukit saab elektriautoga võrreldes kiiresti laadida, siis töötab see rohkem töötunde ööpäevas, mis omakorda suurendab tõhusust ja annab võimaluse muuta autonoomne transport kiiremini meie igapäevaelu osaks,” ütles Mossov.
Toimetaja
HARDA ROOSNA
