Postkaart Andrus Martini erakogust Need tavalised postkaardid, üks pool valge, teisel küljel aadressjooned, kutsutud ka avatud kirjaks, said kiiresti väga populaarseks kui odav kirjasaatmisviis. Nimelt oli tol ajal kaardi saatmine umbes poole odavam kirja saatmisest. Eeskuju oli olemas ja varsti järgnesid teised riigid: 1870 Soome, Suurbritannia. 1871 Belgia, Holland, Taani, Kanada. 1872 Rootsi, Norra, Venemaa (Eesti- ja Liivimaa).
Pildid ilmusid postkaartidele Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870-71, kui kaardi kirjapoole ülanurka pisike pildike ilmus. Järgneval perioodil pildi suurus aina kasvas, aga tervet kaardipoolt ei saanud see ka hõlmata, sest ka kiri pidi sinna mahtuma. Teine külg oli vaid aadressi jaoks.
Kohalike linnavaadetega postkaardid tulid Eestis käibele 1894. aastal. Kõigepealt muidugi Tartus ja Tallinnas. Postkaartidel püüti esmajoones kujutada linna vaatamisväärsusi, et lisaks kohalikele meelitada ostma ka turiste. Vanim Kuressaare piltpostkaart on teada kuupäevaga 6. märts 1897, vanim Haapsalu kaart 29. juuli 1899.
Mahutamaks postkaartidele suuremaid pilte, võeti 1902. aastal Suurbritannias kasutusele jagatud aadresspoolega postkaardid. Nüüd võis sinna poolele ka sõnumi kirjutada ja teise poole hõlmas pilt tervikuna. 1905. aastal järgnesid Saksamaa ja Venemaa.
Esimesed Hiiumaa-teemalised postkaardid ilmusid müügile kas 1902. a lõpus või 1903. a alul. Vanim minu poolt nähtud postitempel Hiiumaa- teemalisel kaardil kannab kuupäeva 5. aprill 1903. Oletan, et neid kaarte müüdi Kärdlas Wupperfeldi kaupluses, sest esimeste Hiiumaa-teemaliste postkaartide väljaandjaks oli August Wupperfeld.
August Wupperfeld sündis 5. oktoobril 1849 Saksamaa lääneosas Wupper`i jõe ääres asuvas Beyenburgis. Meheeas suundus August Wupperfeld mujale Euroopasse, sealhulgas ka Tallinna.
Elutee viis Augusti kokku Hiiumaal Kärdlas 3. jaanuaril 1863 sündinud Liisa Müüriga. Noored abiellusid 21. mail 1881 ja elupaigaks valisid Kärdla. Perre sündis aastatel 1882-1905 kuus last: neli poega ja kaks tütart.
Pühalepa kirikuraamatutes (1895–1910) on Augusti ametiks kirjutatud “Scheermeister” (endine saksakeelne ametinimetus, mis tänaseks tundmatu, võrdub ligikaudselt “Appreturmeister”, “Fabrikmeister”). Küllap tähendab see seda, et August Wupperfeld Kärdla kalevivabrikus ametis oli.
Küll pidasid Wupperfeldid Kärdlas ka kauplust. Filokartistid tunnevad August Wupperfeldi kui kirjastajat, kes aastatel 1902–1906 on välja andnud umbes 40 Hiiumaa-
teemalist postkaarti. Umbes sellepärast, et väga palju on kordustrükke, mis siiski teineteisest pisut erinevad ja mida kogujad erinevateks kaartideks loevad.
Pole teada kus need kaardid trükiti ja kui suure tiraažiga ning kelle fotosid on Wupperfeld kasutanud. Uurimiste tulemusena olen küll avastanud tõendusmaterjale, et vähemalt paaril korral on August Wupperfeld kasutanud Kärdlas fotograafina töötanud Nicolai Königsfesti fotosid, küllap siis rohkemgi. Valdav enamik minu poolt seni nähtud postis kasutatud kaartidest on lähetatud Kärdlast, üksikud Haapsalust, üks Käinast; pea kõik kaardid on kirjutatud arenenud käekirjaga, heas eesti, saksa või vene keeles. Muide, käesolevale tekstile näidiseks lisatud kaardi on saatnud August Wupperfeldi tütar Emmi Adeline. Võimalik, et XX sajandi alguse Kärdlas ei olnud postkaardi saatmine lihtrahva hulgas veel populaarne või olid siis müüdavad August Wupperfeldi Hiiumaa vaatekaardid hinna poolest töörahvale kättesaamatud.
1. septembril 1925 suri August Wupperfeld Kärdlas südamehaigusesse ja ta on maetud Kärdla kalmistule. Seega möödub tänavu 90 aastat teeneka Hiiumaa postkaardiajaloo kujundaja August Wupperfeldi surmast.
Olen uurinud mitmeid aastaid August Wupperfeldi poolt välja antud postkaarte ning ikka ja jälle ilmub välja seni tundmatuid variante tema toodangust, kuidagi ei õnnestu uurimistööd kvaliteetselt lõpuni viia. Kutsun siinjuures kõiki lugejaid meenutama, kas nad ei ole midagi kuulnud August Wupperfeldist kui isikust, tema töötamisest Kärdla kalevivabrikus, Kärdla Wupperfeldi kauplusest ning muidugi Wupperfeldi postkaar-tidest. Nii puhastest kui posti läbinutest ja ükskõik millise info olemasolu korral sellest mulle teada anda, sest iga kild võib terviku kujundamiseks tähtis olla. Kogujad eelistavad küll postist läbikäimata postkaarte, aga dateerimiseks on olulised just kasutatud kaardid. Igasugune Wupperfeldi Hiiumaa-teemaline postkaart, kas siis originaal või koopia on väga teretulnud.
Palun andke endast märku meiliaadresil andrusmartin@hot.ee või helistades mobiilile 524 9750 ehk lauatelefonile 608 0605.
Mina ei usu, et postkaardid maailmast kusagile kaovad – hea sõbra saadetud kaart on armas mälestus veel paljude aastate pärast. Unustame interneti ja lähetame mõnegi kaardi omastele või sõpradele!
Andrus Martin
Filokartist
