Jälgi meid

TEEMA

Politseiprefekt ei mõista, kuhu autojuhid kiirustavad

Foto: Piret Eesmaa. Kaido Kõplase ütleb, et Hiiumaa kuritegude avastamise protsent näitab kohaliku politsei head taset.
Kärdlas neljapäeval ringkäigul olnud PPA Lääne prefekti Kaido Kõplase sõnul on väikeses kogukonnas ootused politseile kindlasti kõrgemad ning Hiiumaal on neid kindlasti suudetud täita.

Hiiumaal on kuritegude avastamise protsent 70, mis suuremate linnade puhul on suisa mõeldamatu. Prefekti sõnul ei tule aga see arv ka väikeses kohas lihtsalt niisama, vaid näitab kohaliku politsei head taset. 

„Hiiumaa on kinnine kogukond,“ ütleb Kaido Kõplas, mis eristab siinset piirkonda teistest Lääne prefektuuri maakondadest ja muust Eestist. See toobki kaasa ka kõrgemad ootused politseile. Ta toob näiteks, et kui Hiiumaal varastatakse kuskilt jalgratas, on see kindlasti kohalike jaoks suurema kaaluga tegu, kui sama asi oleks juhtunud Lasnamäel või kasvõi Pärnus. 

Teevad kõike

Suuremad ootused panevad omakorda politseile suurema koorma, mis väikesearvulise politseijaoskonna töö üsna keerukaks teeb. Kõplas ütleb, et Hiiumaal saab eriti selgelt joone tõmmata suvise hooaja ning ülejäänud aja vahele. Suvel, mil saarel elanikkond kasvab, on tööd palju rohkem. 

Hiiumaa politsei kohta kasutab Kõplas väljendit „universaalne“. Kui mandril toimub ikkagi spetsialiseerumine, siis väikeses kohas peavad kõik tegema kõike. Olgu selleks siis patrullimine, kuriteo sündmuskohtade vormistamine, liikluses korda saadetud süüteod, avariide vormistamine. Lisaks muidugi ka merega seonduv, mis hiidlaste töös on eriti oluline. Hiiumaa külje alt jookseb läbi merepiir ja tiheda liiklusega laevatee. „Politseinik peab tõesti palju oskama,“ selgitab Kõplas Hiiumaa politseinike töö ja oskuste mitmekesisust. 

Eelmist ja üle-eelmist aastat politseis on tihti nimetatud kriiside aastaks, kus politseil tuli lisaks igapäevatööle tegeleda pandeemiapiirangute kontrollimisega, tegeleda sõjapõgenikega ning käia isegi Eesti välispiiri valvamas. Prefekt tõdeb, et niigi väheselt mehitatud piirkonnad panevad sellised olukorrad lisasurve alla. 

„Me tahaks muidugi, et oleks kohapeal rohkem inimesi. Me mõistame ja saame aru,“ kinnitab prefekt. Samas ütleb ta, et Eesti riik on väike ja ei saa lõpmatuseni panna gruppi politseinikke ootama, millal tuleb kriis, et seda siis lahendada.  Keeruliste olukordade puhul oleks lahenduseks vabatahtlike kaasamine politseitöösse. 

„Kahjuks on Hiiumaal meil vabatahtlikke suhteliselt vähe, vaid seitse-kaheksa,“ nendib Kõplas ühte murekohta ja kutsub inimesi abipolitseiga liituma. Tema sõnul ei ole see ainult vabatahtlik olemine, vaid väga hea koht enesetäienduseks läbi erinevate oskuste. Olgu selleks siis esmaabi, merepääste või muu tegevus. Kõplase sõnul annab abipolitseinikuks olemine näiteks ka aimu, kas politseitöö võiks olla sobiv karjäärivalik.

Saab lahendada teisiti

Arvestades politseinike arvu, tuleb prefekti sõnul vaadata ka seda, kus saaks rohkem kasutada ennetust või mittekaristuslikku lähenemist, mis omakorda võimaldaks suunata jõudu kriitilisematesse töölõikudesse. Ühe näitena toob ta reageerimise varavastaste kuritegude, eriti poevarguste puhul, mis erinevate kriiside puhul hoogu sisse saavad. Hiiumaal on Kõplase sõnul numbrid väiksed, kuid ikkagi tõusutrendis. 

Möödunud aastaga võrreldes tulnud tõus tuleneb sellest, et üks inimene on toime pannud süstemaatilisi poevargusi.

Poevarguste puhul saaks kauplused oma kaamerasüsteemide ja tähelepanelikkusega lahendada mitmeid asju ka ise kohapeal. „Poed on võtnud selle suuna, et nad vaatavad kaameratest, lasevad inimese kassast mööda, turvamees peab kinni ja edastavad materjalid meile, selle asemel, et inimese juurde minnes hoiaks kuriteo ära, ennetaks või vestleks temaga,“ selgitab Kõplas, et sellest piisaks patustajale küll, kui tema nägu poetöötajatele meelde jääb.

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.

Politsei sekkumisel tuleb ühe kümne-eurose vorstilati või viinapudeli vargaga, kes oli kauplusele juba enne teada, tegeleda pikalt. Vormistada tegu, väärteo- või kriminaalkorras seda menetleda. Tihti on teo kordasaatjad ühed ja samad inimesed. „Selline töö on Eesti maksumaksjale tegelikult väga suur koormus,“ ütleb prefekt ja lisab, et iga taolise juhtumi peale kulub politseil paar tundi kindlasti. 

„Selle asemel, et menetleda seda kümneeurost poevargust, saaks politsei olla tänaval või maanteel ja rahustada liiklust,“ toob prefekt võrdluse. Liiklusega seotud süüteod, eriti kiiruseületamised, on Hiiumaal paraku levinud ja tihti seda just parvlaevaliiklusega seotult. „Sõitsin täna väga eeskujulikult, suurem osa autosid sõitis minust mööda,“ toob Kõplas värske näite. Tema sõnul on mõistetav, et kiiruseületamise põhjuseks tuuakse sageli ajahäda laevale jõudmisega. Kuid sellest prefekt enda sõnul aru ei saa, miks on vaja autojuhil gaas põhja vajutada laevalt maha tulles. Siis ei peaks enam kiiret ju kuskile olema. Prefekti sõnul peab autojuht endale aru andma, et liiklusõnnetus kiirusel 100–120 kilomeetrit tunnis lõpeb üldjuhul väga traagiliselt. 

Märgata tuleb

Kiiruseületajate ja joobes juhtide võrdluses toob Kõplas välja asjaolu, et kui kiiruseületajad on pigem inimesed väljastpoolt Hiiumaad, siis joobes juhtide seas annavad tooni kohalikud. Purjus peaga rooli istujate puhul tuleb Kõplase sõnul jõuda samamoodi punkti, kus inimene annab endale aru, millega tema tegu võib lõppeda. „Kardetakse vaid seda, et politseile jääb vahele,“ räägib prefekt, et arusaam võimalikust liiklusõnnetusest jääb tagaplaanile. 

Politsei töö teeb alati lihtsamaks see, kui inimesed ise oma kaaskodanike rikkumistest teada annavad. Olgu selleks siis purjus juht või lähisuhtevägivald. Kaido Kõplase sõnul on väikese kogukonna murekoht see, et ei kiputa politseile teada andma. Ei taheta sekkuda teiste ellu, kartes pahameele alla sattumist ja prefekti sõnul ei osatagi tihtipeale tähele panna. 

Tema arvates võiksid inimesed ikkagi oma kahtlusi politseiga jagada. Seda mitte ainult naabrid või sõbrad vaid õpetajad koolides, kes kindlasti saavad aru, kui lastel on koduseid probleeme või perearstid, kui nende poole pöördutakse võimalike vigastustega. Samamoodi käib see kõikide teiste elualade esindajate kohta, kes oma töö tõttu kodukülastusi teevad ja võimalikust vägivallast, mõnest muust süüteost või kasvõi rohkest alkoholitarvitamisest märke näevad. Just viimane on tihti päästik, mis kurvemate tagajärgedeni viib. Kõplase sõnul saab politsei aidata läbi kõikvõimalike programmide või ravi.

Kaido Kõplase sõnul on Hiiumaal kindlasti turvaline elada, kuid see ei tähenda, et kodu- või autouksed võiks lahti jätta ning halvemal juhul unustada sõidukisse ka võtmed. Kuigi näiteks varastatud autot on Hiiumaalt pigem keeruline ära viia, võib tulla kellelgi soov ka võõra varaga lihtsalt lustisõitu teha ja miks mitte ka kraavis lõpetada.  

Veel lugemist:

SPORT

Eelmisel nädalavahetusel Saaremaal sõidetud Kihelkonna rahvaralli võitsid absoluutarvestuses Hiiumaa rallipaar Robin Pruul ja Rein Tikka. Neile kuulus ka 4WD klassivõit. Poodiumile jõudis ka J18...

SPORT

Tugeva tuulega peetud Tallinn-Kärdla ja Kärdla ringi järel tõusis ORC III grupis liidrikohale jahtklubi Dago Bellatrix Rauno Pielbergi meeskonnaga.

METSAKÖÖK

Tugevate lihakate, värvuselt rohekas-siniste, justkui pitsina käharasse keerdunud lehtedega merikapsas on üks ütlemata vahva metsik kapsaline, kes silmailule lisaks ka maitsemeeli rõõmustab! Õitsedes täituvad...

GALERIID

Neljapäeva õhtul valitses Kärdla sadamas melu, sest kolmapäeva õhtul ja ööl saabunud sajad purjetajad võtsid päeval mõõtu Tareste lahel ning õhtul puhati Kärdlas.