kuvatõmmis Uku Pihlak: Meie naabrid nii Soomes kui ka Lätis saavad toetust vastavalt mesilas-perede arvule. Summa pole küll suur, aga abiks ikka. Võib olla innustab see ka meil rohkem mesilastega tegelema. Suuremaks mureks on meil mesilate registreerimine. Kuna mesinik ei saa piirata mesilaste korjeala, siis suhteliselt lähestikku elavad mesilased võivad haiguste korral taude levitada. Seega hooletu mesiniku tegevusetus/vastutustundetus ohustab naabermesinike hobi või isegi majandustegevust. Küllaldase teabe korral oleks võimalik korraldada perede ravimist, piirata haiguste levikut, aga samuti põllumajanduslikke taimekaitsetöid mesilastele ohutumalt läbi viia. Tahame loota, et uus mesilasperede riikliku toetuse kord ärgitab registreerimata mesinikke legaliseeruma. Toetusi saavad ju taotleda ainult registreeritud mesinikud. Meil Eestis tekkis terav diskussioon selle üle, kui mitmest perest alates ollakse toetuskõlbulikud, riiklik seisukoht on, et alates ühest.
Kui palju mesinikke ja mesitarusid võiks olla Hiiumaal?
Ei tea. Kuigi olen pikka aega Hiiumaal tegelenud mesindusega ja organiseerinud mesinike kokkusaamisi, ei tea ma mesinike ja mesilas-perede tegelikku arvu. Selle kohta ei ole kuskil täpset teavet. Mesilaspered peaksid olema registreeritud. Nüüd nõuab seda ka riik, aga paljud mesinikud ignoreerivad seda, ilma et midagi juhtuks. Pikaaegne mesinike arutelu registreerimise vajalikkuse üle ja riiklik nõue registreerida oma pered PRIAs inspireeris veebilehe “mesindus.ee” omanikku Tormi Taborit koostama Maaameti kaardil põhinevat mesilate kaarti. Ma ei tea, kui värsked andmed on seal praegu, aga seda saab näha lehel https://honeymarket.com Minu arvates võib Hiiumaal olla umbes sada mesinikku ja mesilasperesid 300–500. Aastaid tagasi tegi Sirje Kuulmata ühe uuringu
Pühalepa kandi mesinikest. See oli küll ammu, aga vähemalt sel ajal andis mingi ettekujutuse.
Kui palju mesinikke osaleb koolitustel-teabepäevadel?
Ütleksin, et tagasihoidlikult, umbes 15–20 inimest, neist umbes 10–15 sagedamini, aga tasapisi lisandub uusi ja ka algajaid. Kohale tuleb rohkem inimesi kui enne ürituse algust saab vahetada meevaha uute kärjepõhjade vastu. Neid on igal mesinikul kindlasti tarvis. Õppepäevale “vahavahetajad” enamasti ei jää, sest ei pea vajalikuks oma mesindusalaseid teadmisi ja oskusi täiendada, olgugi et üritus on Eesti/EL mesindusprogrammi toel ja kõigile tasuta.
