RAIVO TEEMETS Miks peab Eesti kuuluma Euroopa Liitu?
Urmas Paet: Selleks on mitu põhjust. Esiteks majanduslik aspekt. Meie riigi majanduse alus on eksport, mis annab tervelt 70 protsenti meie SKTst. Väga oluline on avatud Euroopa Ühisturg, mis tagab meie kaupade tollivaba liikumise. Lisaks saame Euroopa Liidult (EL) olulist rahalist tuge: iga liikmesriigina makstava 1 euro eest saame vastu
4,5 eurot.
Kindlasti peab rõhutama julgeoleku olulisust. Venemaa on enda ümber kujundanud mitmetes endistes liiduvabariikides sõjaolukorrad, nagu Gruusia ja Ukraina, mille tõttu on neil tõsiseid probleeme. Konflikt Eesti, Läti või Leeduga tähendaks Venemaa jaoks automaatselt konflikti läänemaailmaga – see hoiab teda tagasi. Seejuures on tagatud meie riigi suveräänsus: me oleme vabad oma otsustes, sh inimeste liikumises tööle, reisima, õppima teistesse EL riikidesse.
Maailm muutub piltlikult väljendades väiksemaks tänu info operatiivsusele ja tehnika kiirele arengule. Meid mõjutab oluliselt suurriikide käitumine, kellel on mängus omad huvid. Pean siin silmas eelkõige Hiinat ja USAd. Olla sellises olukorras üksinda ei oleks mõistlik. Kes väidab vastupidist, siis tuletagu ta meelde, mis juhtus Eestiga pärast 1939. aastat, kui Eesti oli veel suveräänne… Euroopa Liidu üks põhimõtteid on liikmesriikide kokkuhoidmine. Paistab, et seda mõistavad ka Ühendkuningriigid, mistõttu Brexit venib.
Kogu maailm teab, kes on hiidlased ja kus asub Hiiumaa. Kuidas on aga lood Eestiga: kas meid ikka teatakse?
Eesti kuvand on eelkõige seotud infotehnoloogia kõrge tasemega, mis minu arvates on muutunud mõneti müüdiks. Aga mitte ainult selle kaudu. Näiteks Ameerikas tekkis rahulolematus sellega, et emad ei saa olla lapsega pikemalt kodus? Tõstatati üles küsimus, kuidas on see võimalik Eestis – järelikult ikka teatakse. Ekslikult arvatakse paljudel juhtudel, et Balti riigid on järgmised, kes langevad Venemaa rünnaku ohvriks. See sisendab negatiivset hoiakut ka turistides, kes pole kindlad, kui turvaline on neisse riikidesse reisida. Õnneks levitavad needsamad turistid positiivset kuvandit Eestist. Eriti meeldivad neile Tallinna vanalinn ja meie kaunis loodus. Neid hämmastab see, et inimesi on siin nii vähe, väga palju on aga vaba maad ja metsa. Pole ka ime, sest Eesti on pindalalt enam-vähem sama suur kui Holland ja Belgia, kuid nendes riikides on tervelt 16 korda rohkem elanikke kui Eestis.
Täiesti uskumatu nähtus on külaliste jaoks meie jäätee, millel saab soodsal talvel täiesti ametlikult liigelda ja mida on mitmete Euroopa riikide teabekanalites on kajastatud kui uskumatut elamust.
Kui pingeline on töö Euroopa Parlamendis?
Tööd jagub piisavalt. Täiskogu istungid on igas kuus ühe nädala tööpäevade jagu. Osavõtt on üldiselt hea, sest ühest küljest on see ka võimalus tõestada valijatele oma tegusust parlamendis. Hääletamise päevadel on rohkem rahvast koos, sest tulemata jätmine tähendab automaatselt ilmajäämist poolest päevatasust. Füüsilist kohalolekut muul ajal pole vaja üle tähtsustada, sest paralleelselt toimuvad mitmesugused koosolekud ja arutelud. Osaled kindlasti siis, kui on käsil sinu valdkonna jaoks oluline teema.
Juba 1938. aastal ennustas selgeltnägija, et kollane rass läheb üle ilma. Mida sellest arvata?
Hiina laiendab tõepoolest oma tegevussfääre. Sellesse tuleb suhtuda väga tõsiselt ja näha ette arengut pikemas perspektiivis. Meie puhul puudutab see näiteks Tallinna-Helsingi merealust tunnelit. Kui minna lihtsama vastupanu teed, võib lõpptulemus olla see, et see on täielikult Hiina monopol. Mõnedes Aafrika riikides on Hiina mõju juba suur. Me peame oma majandust ise kaitsma. Vägisi ei saa keegi sisse tulla. Strateegilisi valdkondi ei tohi käest anda.
Kas eurosaadik on aruandekohuslane oma valijate ees?
Sellist kohustust ei ole. Kuna valimised on salajased, siis pole ka konkreetseid valijaid, kellelt mandaat saadi. Tagasi kutsuda teda ka ei saa. Kui leitakse, et ta ootusi ei õigustanud, siis teda järgmisel korral ei valita Euroopa Parlamenti.
Mida ütlete eemaltvaatajana meie praeguse poliitilise olukorra kohta?
Liikmesriikides imestatakse, kuidas meil võttis liberaalne partei (Keskerakond) koalitsiooni paremäärmusliku partei (EKRE). See ei saa olla väärtuspõhine valitsus. Praktiliselt visati pool aastat aega maha kemplemiste peale IT- ja väliskaubanduse ministriga seonduva ümber ilma praktilise väljundita. Olen kriitiline.
Mida arvata pagulastest?
Enamik meist ei soovi pagulasi ega olla ise pagulane. Põhjusi on siin mitmeid. Üheks põhiliseks on sõjad, konfliktid, poliitiline olukord riigis. Ka Eestist on viimase saja aasta jooksul sõja eest palju inimesi lahkunud. Samal ajal on selle aja jooksul väga palju inimesi meilt lahkunud teistesse riikidesse sooviga leida seal parem elu ja tasuvam töö. Kokkuvõttes on sel viisil meilt ikkagi rohkem inimesi lahkunud kui sisse tulnud. Mis puudutab immigratsiooni, siis see on iga riigi pädevuses. Üldreegel on see, et sõjapõgenikud peab vastu võtma, muu on riigi otsustada. On ka riike, kes üldse vastu ei võta. Omaette teema sellega seonduvalt on võõrtööjõud, keda lähiriikides on palju. Me oleme väike ja vananev riik. Oma elanikkonnaga me ei suuda tagada meie heaolu ja arengut sellisel määral, nagu soovime.
Küsimused-vastused
kirjutas üles
RAIVO TEEMETS
