Hiiumaad külastanud päästeameti peadirektori Kalev Timbergi peamiseks jututeemaks kujunes päästjate palgatõus.
Päästeameti peadirektor Kalev Timberg külastas Saare- ja Hiiumaa päästekomandosid eelmisel reedel. Ta tutvus Saaremal Leisis ja Hiiumaal Emmastes suletud riiklike komandode asemele loodud vabatahtlike komandodega ning selgitas Käina ja Kärdla päästjatele pikalt palgatõusu teemat.
Emmaste
Timbergil jagus vaid kiidusõnu Emmaste priitahtlike pritsumeeste kohta, kes iga päev kahe mehega, vahel isegi kuue mehega, valves ja olude üle ei kurda.
“Emmastes on tubli pealik, endine kõrgetasemeline professionaal, kes võtab seda päris tõsiselt. Mulle meeldib tema lähenemine. Ma ju saan aru, et on uus vabatahtlik üksus ja probleeme palju ning raha vähe, aga Are Ernese jutt ei olnud virisemine,” ütles peadirektor.
“Praegu toimib kõik veel vanade kutseliste päästjate varal, uusi vabatahtlikke rahva seast pole tulnud. Asi tahab veel arendamist ja ehk sügise poole saab natuke täpsemini rääkida,” jäi komando pealik Are Ernes ise saavutuste hindamisel tagasihoidlikuks.
Hiiumaa päästeosakonna juhataja Hannes Aasma vahendas Emmaste vallavanema Tiit Peedu küsimust, kas päästeamet saaks rahastada komandohoonete remondiprojektide omafinantseeringu osa. Nii Emmaste kui Kõrgessaare komandod vajaksid sellist toetust.
Timberg ütles, et teemat tuleb arutada, kuid ameti eelarves sellist rida praegu pole. Ta lubas võtta asja jutuks regionaalministriga ja avaldas lootust, et ehk leitakse finantseerimisskeem koostöös maavalitsuste või omavalitsustega.
Palgatõusulootus kõigub kõvasti
Järgmise aasta palganumbrite kohta ütles Timberg, et palgatõusu ennustatakse vahemikus kolm kuni 12 protsenti.
Ametil oli kavas ministeeriumis kaitsta viieprotsendist palgatõusu, kuid rahandusministeeriumist öeldi, et üle kolme protsendi ei saa selleks planeerida.
Samas on Timbergil teada, et kaitseminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Hanno Pevkur on juba oma inimestele lubanud 10–15protsendilist palgatõusu ning siseminister Ken-Marti Vaher läheb rahandusministeeriumi kaitsma enam kui viieprotsendilist palgatõusunumbrit.
“Ma ei saa öelda kui palju täpselt, sest ta [minister Vaher] on seda öelnud meie nõupidamistel ja mitte väga konkreetselt, aga see ei ole kindlasti vähem kui küsivad palgatõusuks sotsiaal- ja kaitseministeerium,” ütles Timberg.
Ta selgitas, et päästjatele tahetakse tagasi saada see kaheksa protsenti palka, mis vahepeal ära kärbiti ja viis protsenti veel juurde panna ning viimane moodustaks siis palgatõusu.
Samas oli peadirektor skeptiline, kas nii suur palgatõus on reaalne. “Olen väga rõõmus kui saan novembris-detsembris öelda, et eksisin, aga kui arvestada inimeste hulka, kes kõik palgatõusu vajavad – politseinikud, piirivalvurid, päästjad, sõjaväelased – siis ainuüksi meile on kolmeprotsendiseks palgatõusuks vaja üle miljoni euro,” nentis Timberg.
Ta arvutas, et kui päästjate palka tõsta 12 protsenti, läheks see maksma üle kuue miljoni euro.
Skeptitsismiks on põhjust, kuna rahandusminister Jürgen Ligi kritiseeris palgatõusuplaane avalikult, öeldes, et palkade tõstmisest räägivad kuluministrid, kes loodavad valimistel hääli saada. Samas märkis ta, et järgmine aasta võib olla üle pika aja esimene, kus palkade tõstmise osas on “midagigi raporteerida”.
“Usun, et palgatõus tuleb, sest surve on ametkondade poolt väga tugev. Igal juhul püüame anda endast parima, et valitsust palgatõusu vajaduses veenda,” ütles ka peadirektor Timberg.
Palgavahesid vaja kasvatada
Praegu on ametil kõige keerulisem täita päästekomandode meeskonnavanemate ametikohti. Timberg ütles, et loodavad ehk juba tänavu teha vahe sisse meeskonnavanemate ja tavaliste päästjate palgale. “Palk peab olema suurem, kuna meeskonnavanemate vastutus on suurem; nemad otsustavad,” lisas Timberg.
Teiseks tahab ta tõsta meeskonnavanema ja komandopealiku palgavahet põhimõttel, et pealiku palk peab olema meeskonnavanema omast arvestatavalt suurem. Samal ajal on kavas üle vaadata nii meeskonnavanema kui komandopealiku rollid.
Kolmandaks loodab peadirektor tõsta nooremspetsialistide palka, kes töötavad päästekeskustes, planeerimisosakonnas ja mujal, et saada sinna tööle kogemustega inimesed. “Praegu võtame neisse ametitesse tööle akadeemia lõpetanuid, kes on küll tarkust täis, aga kel puudub lihtne elukogemus,” rääkis peadirektor.
