Reede hommikul hakkas Kärdla lennujaama lähistelt tõusma tossupilvi, seejärel vurasid üksteise järel kohale pääste- ja operatiivautod: algas lennujaama järjekordne päästeõppus.
Legendi järgi oli lennuk, 17 inimest pardal, prantsatanud maanduma hakates väljapoole lennurada mererannale – seda traagilist olukorda hakatigi õppuse käigus lahendama.
Kärdla lennujaama käitusjuht Allan Mäll rääkis, et harjutatakse, kuidas väljaspool lennuvälja territooriumi toimunud lennuõnnetuse korral teha koostööd teiste ametkondadega. “Kõigepealt reageerivad lennujaama päästjad, kes teostavad esmast otsingut ja päästet ja seejärel juba tõttavad appi teised ametkonnad,” selgitas Mäll.
Ajast, mil sündmuskohalt hakkas kerkima tume suitsupilv kuni päästetööde lõpuni, kulus mitu tundi ja kõiki “kannatanuid” päästa ei õnnestunud.
Kannatanut mänginud Mari-Liis Leivalt sõnas, et iga ootamine on pikk ja kui oled kusagil maastikul ja “vigastatud”, siis möödub aeg teosammul. “Tegelikult oli meie osa kõige lahedam, saime segada abistajaid, et nende askeldamist keerukamaks teha – ka kannatanuid on ju igasuguseid,” ütles Leivalt. Ta arvas, et jälgides eri ametite töötajate tegutsemist lennuõnnetuse korral jääb ehk meelde midagi vajalikku, mida kasutada siis, kui juhtubki mingi ekstreemne olukord.
Kärdla kiirabi õebrigaadi juht Janis Baranin sõnas, et lennuõnnetuse korral polegi võimalik kõiki päästa. “Päästetööde juhiga oli meil küll väga hea side olemas ja toimis,” lisas ta. Baranin ütles, et loomulikult oleks võinud kohale tulla kolme kiirabiautoga, aga oli üks. “Poole tunni pärast tuleb teine ja ka kolmas on vajadusel ka olemas,” ütles ta.
Side toimis
Regionaalsete lennujaamade käitusjuht Silver Luik ütles, et praktilise poole pealt jättis seekordne õppus talle väga hea mulje. “Eriti meeldis, et sidepidamine eri valdkondade päästjate vahel töötas väga hästi,” lisas ta. Eelnevate õppuste käigus pole side nii hästi sujunud.
Luik lisas, et regionaalsetel lennuväljadel on ainult üks operatiivraadioside ESTER, aga plaanis on neid juurde soetada.
Hiiu-Läänemaa päästepiirkonna juhataja Hannes Aasma ütles, et iga õppus annab teadmisi ning on omapärane ja huvitav.
“Kuna olime üksteisele käeulatuses, siis läks väga hästi, infot liigutati ja üksteisest saadi aru,” oli ta rahul. “Mida teeme, kuhu liigume ja mis on meie põhisuunad – eks lihvimise kohti ole ikka, aga Hiiumaa omapära ongi see, et esimesena kohale ruttaja võtab juhtimise ja koostöös saame hakkama.”
Lääne päästekeskuse valmisoleku büroo vanemspetsialist Kaljo Pihlamets rääkis, et staabis oli politsei ja piirivalve välijuhil side olemas: “Info jooksis staapi ja kõik, mida ütlesid, sellest saadi aru.”
Politseijuht Moonika Raudsepp hindas, et kõige olulisema, mis selliste sündmuste puhul vaja, sai politsei tehtud: liiklus suleti, et sündmuskohale ei pääseks kõrvalised isikud; ametkondadele anti vajalikud korraldused; kogunemispunktid, mis oli tarvis üles ehitada, said korda. “Nurki on, mida lihvida, aga side oli seekord hea,” kinnitas ka tema.
Hea oli ka see, et kui ühel ametkonnal jäi ressurssi puudu, siis teine aitas. Nii näiteks istus ühe kiirabiauto rooli päästeametnik.
“Õppusi oleme teinud juba kümme aastat ja nüüd laseme lendu droone, meie võimekus kasvab,” kinnitas Raudsepp. Ja avaldas lootust, et järgmise aasta õppus korraldatakse pimedal ajal.
Õppus Kärdla lennujaama lähistel toimus juba kümnendat korda. Õppus ei häirinud lennujaama igapäevast tööd ega reisijaid.
HELJA KAPTEIN