3. jaanuari hilisõhtul kutsuti päästjad Luguse külla. Helistaja sõnul oli elamu ühest pistikupesast kuulda särinat ja näha sädemeid. Kohale sõitnud päästjad suitsu ei tuvastanud, võtsid elektrikilbist kaitsme välja ning palusid kohale kutsuda elektriku, kes süsteemi üle kontrollib.
Päästjad paluvad traagiliselt lõppevate tulekahjude vältimiseks inimestel kontrollida, kas nende kodune elektrisüsteem on ohutu.
Päästeameti töötaja Berit-Helena Lamp ütles, et lõplikku tekkepõhjuste ülevaadet kogu aastast veel koos ei ole, aga laias laastus on tekkepõhjused ikka aastast aastasse samad. „Hukkunuga lõppevad tulekahjud saavad alguse hooletust suitsetamisest, lahtise tule kasutamisest või elektrist,“ ütles ta. Elektrist alguse saanud tulekahjude puhul on põhjuseks vananenud elektrisüsteemid/seadmed või rikked.
Kokku oli eelmisel aastal eluhoonetes 546 tulekahju ja päästeameti andmetel on trend jätkuvalt vähenemise suunas. Võrdluseks, et 2021. aastal oli 585 eluhoone tulekahju, 2020. aastal 591, 2019. aastal 661 ning 2018. aastal 732 eluhoone tulekahju.
ja