Kroonlinna nulli vahetamine Amsterdami nulli vastu, võib inimliku tähelepanematuse tõttu merel ohuolukordigi tekitada.
Keskkonnaminister allkirjastas geodeetilise süsteemi määruse muudatused, millega hakatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobutakse.
Kroonlinna nullilt Amsterdami nullile üleminek toob piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24 sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Maa-ameti asedirektor Artu Ellmanni sõnul on rekordiline, 25 sentimeetrine kõrgusväärtuste tõus Kõpu poolsaarel. Aga näiteks Suur-Munamägi, mille ametlik kõrgus on praegu 317,2 meetrit, saab uueks kõrgusväärtuseks 317,4 meetrit.
Merevee kriitilise taseme väärtus muutub
Olulisemgi on, et muutuvad ka mereveetaseme numbrilised väärtused ja samuti kõrgemaks. “Näiteks on oht, et kui mereveetaseme kriitiline väärtus tuleb paarkümmend sentimeetrit varem, võivad inimesed, kes seda jälgima peavad, ohu maha magada,” selgitas Ellmann.
Senine 10 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli ehk paljude aastate keskmise, saab nüüd olema 32 sentimeetrit üle Amsterdami nulli. Keerulisem aga on Rukki ja Heltermaa kanalitega, kus liiguvad liinilaevad ja madal mereveetase toob kaasa riski, et laev võib kanali põhja puutuda.
Kui näiteks 2013. aasta märtsis oli Rohuküla mereseirejaama andmetel veetase Väinameres rekordiliselt madal, 82 sentimeetrit alla Kroonlinna nulli, siis uue mõõdu järgi tuleks sama madal veeseis kirja panna kui 60 sentimeetrit alla Amsterdami nulli. Nimelt on Rohuküla ja Heltermaa sadamate alal nullivahetusega kaasnev muudatus 22,5 sentimeetrit n-ö ülespoole.
Mullu oktoobris püsis mereveetase erakordselt kaua, ligi paar nädalat pool meetrit ja üle selle allpool Kroonlinna nulli, häirides laevaliiklust. Nüüd tuleks öelda, et mereveetase oli paar nädalat
30 sentimeetrit allapoole Amsterdami nulli ja esialgu on ikka väga harjumatu mõelda, et see number võib mõnele laevale ohtlik olla.
Ümberharjumiseks kulub aega
Varem arvutati kõrgused Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetaseme järgi (aastatel 1825–1840), nüüd aga Amsterdami merevaatlusjaama mõõtmiste järgi (aastatel 1683–1684). Seega Suur-Munamägi ei muutu looduses kõrgemaks ja vett ei jää meres vähemaks. Euroopa kõrgussüsteemiga ei vähene ega suurene ka veekogude kaitsevööndi ulatus. Samas ümberharjumine uute väärtustega võib aega võtta.
Ellmann ütles, et meresõitjate jaoks võib üleminek isegi lihtsam olla. “Varem jooksis keset merd nagu
15 sentimeetrine trepiaste – Hiiumaalt minnes tuli teha 15 sentimeetrine jõnks üles, tagasi tulles alla – nüüd seda enam teha pole vaja,” selgitas ta.
Muutmiseks mitu põhjust
Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ütles saadetud pressiteates, et Euroopa kõrgussüsteemile ülemineku vajaduse tingis mitu asjaolu. Näiteks Balti 1977. aasta kõrgussüsteemi vananemine, selle määratlemisel kasutatud ebatäpsed füüsikalised parameetrid ning soov olla Euroopaga ühtses kõrgussüsteemis. Aga ka asjaolu, et aastaks 2000 oli ligikaudu 47 protsenti senistest riikliku kõrgusvõrgu märkidest hävinud, see omakorda muutis kõrgusmäärangu ajamahukaks ja kulukaks. Nüüdseks on maa-ameti korraldamisel ajakohastatud tervet maad kattev riiklik kõrgusvõrk, mis kõrguste lähteandmestikuna võimaldab muuhulgas ka täpset kõrgusmäärangut GPS-vastuvõtjatega.
Enamik Euroopa riikidest, sh Soome, Norra, Rootsi, Läti ja Leedu juba kasutavad Euroopa kõrgussüsteemi. Seega paljude rahvusvaheliste projekteerimis- ja ehitusprojektide puhul saab hakkama ühe kõrgussüsteemiga ega pea tegelema ümberarvutamisega.
Euroopa kõrgussüsteemi kasutusele võtmiseks on seatud ka kolme kuu pikkune üleminekuperiood. Enne
1. jaanuari 2018 alustatud ehitusprojektid võib lõpuni viia vanas süsteemis. Rohkem infot maa-ameti kodulehelt.
