Hiiumaa rannakalurid loodavad, et riigimetsa majandamise keskus võtab oma hoole alla ka Emmaste valla maadel asuva Õngu kalakasvatuse, kus plaanitakse tänavu töö lõpetada.
Neljapäeval läks MTÜ Hiiukala juhatuse koostatud kiri vastava ettepanekuga RMK peadirektorile Aigar Kallasele, kirja koopiad said keskkonnaameti veeelustiku spetsialist Märt Kesküla ja Hiiu maavanem Riho Rahuoja.
Kirjas seisab, et 2012. aastal püüti Hiiumaa harrastus- ja kutseliste kalurite poolt 3,8 tonni meriforelli, mis on võrreldav Harju- ja Lääne-Virumaaga, kus on mitmeid häid lõhe- ja meriforelli kudejõgesid. “Ilma Õngu noorkalakasvanduse tegevuseta ei küündiks püügid ilmselt sinna lähedalegi. Õngu tegevusel on oluline mõju kogu Lääne-Eesti meriforelli asurkonnale;” seisab kirjas, mille on allkirjastanud MTÜ Hiiukala juhatuse esimees Heino Kalmus.
Kirjas tõdetakse, et kahjuks on Õngu noorkalakasvandus lõpetamas tööd ning kaks viimast aastat ei ole meriforellidelt enam marja võetud ning tänavune kevad jääb Hiiumaal viimaseks, kui meriforelli laskujaid veekogudesse asustatakse.
Eeltoodust lähtuvalt teevad Hiiumaa kalurid ettepaneku, et RMK jätkaks Õngu noorkalakasvanduse tegevust kompenseerimaks inimese poolt rikutud elupaiku ja säilitamaks liigirikkust.
Kääri: müün parima hinna pakkujale
OÜ Õngu Noorkalakasvandus juhataja Merle Kääri ütles, et kuulis sellest kirjast ajakirjaniku käest ja rannakalurid tema endaga sel teemal rääkinud pole.
Ta ei eitanud, et talle meeldiks, kui Õngus noorkala kasvatamine jätkuks, kuid tõdes, et müüb kalakasvanduse maha sellele, kes pakub paremat hinda. Kääri selgitas, et kalakasvandus, mille ta 20 aastat tagasi pangalaenuga Hiiu Kalurilt ostis, on sisuliselt tema pensionikindlustus.
Neid, kes kauni Õngu paisjärve ääres asuva kalakasvanduse vastu huvi tundnud, on tema sõnul olnud üksjagu. Samas lisas Kääri, et müügiga tal kiiret pole.
Ta ütles, et mõistab rannakalurite muret, kuid tõdes, et seni pole ta nendepoolset toetust tundnud. “Oleksin ehk viis aastat veel pingutanud, kuid otsustajad leidsid, et muud asjad on tähtsamad,” ütles Kääri. Ta lisas, et teised inimesed ei tea, mitu korda korda selle 20 aasta jooksul on noorkala kasvatamine jätkunud üle noatera.
Mullu sügisel teatas kalakasvanduse ainuomanik ja ainuke töötaja, et 23 aastat meriforelli kasvatanud ja saare rannikumerre asustanud ettevõte hakkab tööd lõpetama. Tänavu kevadel lastakse merre viimased noored meriforellid ja siis on omanikul kavas ettevõte müüki panna.
Kui jaanuari algul tuli teade, et riigile kuuluv Põlula kalakasvandus jätkab uuest aastast riigimetsa majandamise keskuse (RMK) koosseisus ja tööd alustab kaheksa töötajaga kalakasvatusosakond, jõudsidki meriforellipüügist huvitatud Hiiumaa rannakalurid otsusele, et RMK võiks ka Õngus noorkala kasvatamist jätkata. On ju Eestis vesiviljelusega tegelevate ettevõtete seas vaid kaks sellist, mis ei kasvata kaubakala, vaid üksnes lõhilaste asustusmaterjali. Need on Põlula kalakasvatuskeskus ja Õngu noorkalakasvandus.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul haakub kalakasvatus eelkõige keskuse looduskaitselise tegevusega. Lõhe noorkalu asustatakse Eesti jõgedesse, kus lõhe looduslik populatsioon on hävinud. “Seega on tegu lõheasurkondade taastamisega Eesti vetes,” selgitas Kallas.
Õngu noorkalakasvandus asustas Hiiumaa piirkonna rannikumerre keskmiselt 25 000 noort meriforelli ehk smolti aastas. 2011–2012 läbiviidud uuringutest selgus, et siinsed meriforelli kudejõed on väga halvas seisus ja ideaalsel juhul võiks toota vaid 700 meriforelli laskujat aastas. Seega kuluks asjatundjate hinnangul üsna vähe aega kui meriforelli arvukus saare rannikul taas langeks ja koos sellega väheneksid ka rannakalurite sissetulekud.
Ettevõte asub Emmaste vallas Õngu küla paisjärve kõrval. Põhjus, miks Hiiu Kalur 1990. aastal sinna kalakasvanduse asutas, on selles, et meriforell ehk iherus kodurannast kaugele ei uju ja nii jääb tema väljapüügirõõm kohalikele kaluritele.