Hiiumaa noored lauljad, tantsijad, võimlejad ja pillimängijad teenisid XII noorte laulu- ja tantsupeo proovide ajal, aga ka etenduste järel kiidusõnu. Osalejad jäid ka ise peoga rahule ja ootavad juba järgmist.
Allakirjutanu vestles parvlaeval pühapäeva õhtul otse peolt saabunud noortega, kelle jutust kerkisid esile märksõnad ilm, toit, spontaanne esinemine.
Ilmselt sai meedias enim kõlapinda viimase kümnendi keerulisim ilm meie rahvuspeol. Sellest tingituna otsustasid peakorraldajad laupäeva hommikul, et päevane etendus jääb ära. Tantsuõpetaja Maigi Taelma ei salanud, et mitmed nooremad peolised nutsid südamest selle otsuse järel.
“Tegelikult oli esimese etenduse ajal halvem ilm,” hindas Mattias Mets tantsurühmast Nobejalad. Korraldajad tõid murekohana välja, et eelmisel õhtul märjaks saanud riided ei pruugi puhtad ja kuivad olla. Tegelikult probleeme polnud. Vähemalt neil, kes koolimajades ööbisid. Tugevaks keeratud küte kuivatas juhendajate-saatjate poolt korrastatud vormid kenasti ära.
Noored teevad ise!
Ent pole halba ilma heata. Otsus päevase etenduse ära jäämisest tähendas, et paljud kaugemalt pealinna saabunud inimesed – nende seas kümned, kui mitte sajad hiidlased – tegid n-ö tühisõidu. Samas noorte enda algatatud spontaanne etendus Vabaduse väljakul oli justkui rahvusliku ärkamisaja taassünd. On raske leida paremat tõestust, et eesti asi läheb noortele korda!
Vabaduse väljakule kogunesid ka umbes pooled Hiiumaa noored peolised. Roberta Mikk neiduderühmast selgitas, et info liikus telefoni teel.
“See oli ainulaadne võimalus,” kirjeldas unustamatut mälestust Salme Vesingi. “Ametlikult võivad nad ju etenduse ära jätta, aga kui noored tahavad, siis teevad nad selle enda algatusel ära.”
Anna-Maria Mustkivi ütles, et talle avaldas muljet, kui palju inimesi nii lühikese etteteatamisega kohale tuli. “Kõik nõlvad olid rahvast täis.”
Eriliseks tegi selle etenduse ka see, et maha polnud märgitud kindlaid punkte ning väljakul ei olnud keegi harjutanud. Seega lähenesid noored loominguliselt ja tegid asja hingestatult.
Toit maitses
Pikad proovipäevad tähendavad suurt energiakulu, seega toit, õige ja piisavas koguses toit on ülioluline. “Toit oli hea, söödav,” ütles Rasmus Sadul Nobejalgade rühmast, lisades et liha oli siiski vähe, eriti nuudlisupis. Tema arvamust toidu kvaliteedi kohta jagas Vesingi, kelle sõnul oli peamine probleem, et kahe toidukorra vahel oli liiga pikk paus.
Samas hommiku- ja õhtusöök, mida jagati ööbimiskohas, sai tugeva tunnustuse. Lisaks jagati kiitust toredatele sööklatädidele ja peoplatsil toimetanud Naiskodukaitsele.
Tantsime edasi
Kuigi neiduderühm lõpetab sellisel kujul tegevuse – paljud lõpetasid kooli ja asuvad mandrile õppima, siis tantsimisega kavatsetakse jätkata.
Noormehed aga saavad ja plaanivad edasi tantsida Hiiumaal. “Suurena peab oskama tantsida,” arvas Ralf
Markus Klementa. Tema rühmakaaslased leidsid, et tants aitab ka head rühti ja füüsilist vormi hoida. “Võimalusel lähen uuesti peole,” kinnitas Johannes Teekel.
Hiiu maakond paistis silma sellega, et kõik koosseisud, kes noortepeole pürgisid, sinna ka jõudsid. “Meie rivi on ehk lühike, aga tase kõrge,” hindas tantsuõpetaja Helgi Taelma. “Olen uhke, et mul sellised tantsijad on!”
Ta rääkis, kuidas tema tantsijad kurvastasid, et nende rühma nime proovis eraldi välja ei hõigatud. “Tegelikult tublisid ei hüütagi, kui neil midagi korrigeerida pole vaja,” selgitas Taelma.
Tema ise oleks soovinud, et suurel staadionil saanuks rühmaga rohkem proovi teha. See oli üks asi, mis kripeldama jäi rohke meeldiva seas. Lahendusena analüüsiti õhtuti jooniseid, misjärel noored oma kohast ja liikumisest paremini aimu said.
Peorõõmust hoolimata oli siiski ka väsimust. “Esmaspäeval magan kella kolmeni,” lubas pühapäeva õhtul Helgi Taelma, kes juba kümmekonna päeva pärast suundub poolesaja noore tantsija ja saatjaga Prahasse folkloorifestivalile.