“Nööpaugus nelk ja peas oktoober,/ nii saabus mulle kord oktoober,/ ta seitsmes päev./ Tean, seitsmendal kord puhkas jumal,/ ta ringutas ja haigutas ja tukkus./ Siis siia ilma tolksti noormees kukkus,/ nii natukene luulerumal.”
Nii jäädvustas oma sünnihetke Koerus sündinud ja algkoolis õppinud luuletaja Kalju Lepik, kelle elutee 1944. aastal Hiiumaa rannalt Rootsi pagulusse viis.
Esimene üleeestiline luulevõistlus tema auks korraldati Koerus Aruküla mõisas
7. oktoobril 2003. Sellest alates on igal aastal sinnakanti oodatud neid eestimaalasi, kes natuke või rohkem “luulerumalad” – osa võtma või osa saama Lepiku luulevõistlusest. Võistluse eesmärk on virgutada luulehuvi, väärtustada kaunist emakeelt, tähistada luuletaja sünniaastapäeva. Osalejad on jaotatud kolme rühma: põhikooliõpilased, gümnasistid ja täiskasvanud ning igaüks esitab kuni kümne minuti jooksul oma varem trükis avaldamata loomingut. Igal aastal antakse välja luulevihik kõigi osalejate valikluuletustega.
Kuna Kärdla ühisgümnaasiumis on luulehuvilisi õpilasi, otsustasime seekord Arukülla kuulama-vaatama-esinema minna. Kohapeal selgus, et oleme 11 aasta jooksul esimesed saartelt Koerusse jõudnud osalejad. Julged tüdrukud, kes otsustasid enda meeleheaks loodu teisteni tuua ja seda ka ette kanda, olid Joanna Jürimäe 11. klassist ning abituriendid Riin Viigipuu ja Susanna Veevo. Igaühel oli kaasas mitu luuletust, mille teemad väga erinevad – aastaaegadest keeruliste inimsuheteni. Saalis istudes tajusin tugevalt seda, kui erinev oli see olukord tavapärasest koolitunnist ja imetlesin nende õpilaste enesekindlat esinemist, millele aitas kindlasti kaasa soe ja pühendunud publik.
Žürii esimees Karl Martin Sinijärv arvas küll, et luuletamine pole sport ja hindamine on raske, kuid kuna tegemist oli siiski võistlusega, anti kolmele paremale preemiad. Esimest ja teist kohta jagasid Tallinna 32. keskkooli ja Hugo Treffneri gümnaasiumi esindajad ning kolmas oli meie Joanna. See tegi meie niigi hea tuju lausa ülevaks ja tagasitee Järvamaalt oli muljeterikas.
Kalju Lepiku luulevõistlusel käimine andis kinnituse, et endas peituvaid mõtteid ja emotsioone tasub teistega jagada.
TIIU HELDEMA
Kärdla kooli
emakeeleõpetaja
Mulle aitab
ehk märtsikuu Eestis
Istungi pahuralt kodus toas,
õues on ilus, aga välja ei kipu,
lubatud kevadest kõppu ei kippu.
Mulle aitab sest jamast,
võtan kätte ja magan,
kuni maa lumevangist saab vabaks,
päike ilmakuningatroonile istuda,
mina end riietest lahti kiskuda.
Joanna Jürimäe
Kevadlaul
Tule siia, mu juurde,
kui lumi on sulanud veeks,
kui leitud me kadunud teed.
Ehk astume seiklusse suurde.
Tule siia, mu juurde,
kui pungad on puhkenud õide
ja soojana kõlab mu hõige
või su nime sosistan tuulde.
Tule siia, mu juurde,
kui nukrana näivad su päevad,
kui hetked rutuga läevad.
Naeruvine sul asetan suule.
Tule siia, mu juurde,
mind soojenda kevadeks üles.
Ehk lubad olla su süles
oma sumeda hääle kuuldel.
Susanna Veevo
Maailmalõpuluule
lummus*
On alguse lõpp. On lõpu algus.
Keskpaik sootuks ununes.
On tunneli alguses valgus
ja lootusetus purunes.
On lahti murtud üks uks,
mis aastaid on avamata.
Kes? Kus? Millal? Miks?
Meil teada ei olegi vaja.
On vaja vaid tunnet ja taju.
On teadmine piirang vaid.
Mis kõrvale heitnud on aju,
korjab üles süda ja vaim.
Riin Viigipuu
*12.12.2012 toimus Ave Alavainu juures
Maailmalõputäiskuuluulefestival
