Hiiu Leht on viimasel ajal tasakaalukalt kajastanud ühinemistemaatikat ja toonud ära eri osapoolte seisukohti, jättes lugejale võimaluse järelduste tegemiseks. Pühalepa ja Emmaste omavalitsusjuhid väljendasid oma pettumust ühinemisläbirääkimiste protsessi kohta ja Käinal ei jäänud üle midagi muud kui oma samme selgitada. Hiiu vald on seni jäänud märkamatuks, aga miks?
Niipalju kui on inimesi, on ka seisukohti, teisisõnu, kui on kaks juristi, siis on juba kolm arvamust! Sellest teadmisest tulenevalt ei pretendeeri ma absoluutsele tõele, vaid toon siinkohal ära oma tähelepanekud.
Hiljuti tegid Rein Urman ja Tarmo Mänd Käina vallajuhtide aadressil avaliku pöördumise, milles nad soovitavad neil kaaluda vastutuse võtmist, seoses ühinemislepingu läbirääkimiste käiguga. Mina seevastu hoopis tunnustaks Jõpiselga ja Padarit Käina valla huvide kaitsmisel, sest ühinemisleping on tugevalt kaldu ja just nimelt Käina valla kasuks. Kas tõesti läheb investeeringuteks mõeldud 7 miljonist eurost Kärdla piirkonda vaid 1,9 miljonit? Sellest tulenevalt tekibki õigustatud küsimus, kas Hiiu valla juhid müüvad meie huvid maha teadlikult või teevad seda saamatusest? Veel ei ole hilja proovida tasakaalupunktile lähemale liikuda.
Esimesel kahel aastal läheb lõviosa kogu ühinemistoetusest Käina loodavasse looduskeskusesse ja kultuurimajja. Järgnevatel aastatel aga pole enam ühinemistoetust, mida jagada. Jüri Ojasoo aga vaatab liitumisläbirääkimiste delegatsiooni Hiiu valla poolse juhina seda pealt haudvaikselt nagu “kult rukkis”. Eelarvekomisjoni liikmed on näinud teda elavnemas ainult siis, kui ta räägib taaskord ideest, et me peaksime ikkagi klaasist vallamaja endale ostma, sest see maksab ainult miljoni! Tuletan meelde, et sama seltskond selle ülikahjuliku rendilepingu sõlmimise aastaid tagasi organiseeriski.
Nüüd lähemalt seekordsest ühinemislepingu projektist. Konkreetselt! Küsin, miks ei ole ühinemislepingus sees Kärdla
sotsiaalkeskuse rahastamist Pargi tn 3 aadressil, kuigi see on valla arengukavas prioriteet number üks ja seda ootavad sajad eakad üle terve Hiiumaa.
Miks ei ole investeeringute kavas mitte ühtegi strateegilise tasandi investeeringut Kõrgessaare piirkonda, mis looks päriselt ettevõtluskeskkonda ja võimalust uute töökohtade tekkeks?
Me saime ühiselt valmis Kärdla sadama, see on väga tore, aga miks ei ole ühinemislepingus sees Kõrgessaare sadamapiirkonna tööstusala väljaarendamist, et kõik sealse piirkonna inimesed saaksid võimaluse kodulähedaste töökohtade tekkeks? Huvi selle piirkonna väljaarendamise vastu tunnevad investorid pidevalt.
Miks ei ole sees spaad ja Eesti toidu külastuskeskust, Hiiumaa spordikeskust, Kärdla kultuurikeskust, Kärdla keskväljakut jne?
See, mida Hiiu vald ühinemise tulemusel saab, on pehmelt öeldes kahvatu. Me kõpitseme kooli, lasteaeda ja soojustame vaba aja keskuse katust. Seda kõike oleks vald teinud niikuinii, selleks ei pea veel ühinema. Hiiumaa kontekstis on ühinemisest saadava parima tulemuse eelduseks see, et vabatahtlikult ühinevad kõik omavalitsused. Veel ei ole hilja Pühalepal ja Emmastel oma huvide eest seista ja ühinemisprotsessiga liituda.
Praegu on täielikult ära jäänud mastaabiefekti mõju kasutamine investeeringutekava koostamisel. Plaanis ei ole avada ega luua ühtki uut võimalust ega suunda. Kuhu jääb suurelt mõtlemine ja ambitsioon? Näiteks, miks ei võiks kaaluda võimalust Hiiumaaülese vallana opereerida ise laevaliiklust, lennuliiklust ja haiglat? Praamide puhul oleks mudel lihtne: vald moodustab liini opereerimiseks äriühingu, riik annab praamid ja eelarvelised vahendid. Kõik opereerimisega seotud ja hästi tasustatud töökohad luuakse Hiiumaale. Sellist lahendit tuntakse ka lepingulise delegeerimise nime all. See oleks päriselt regionaalpoliitika, mis suurendaks kohalikku autonoomiat ja annaks võimaluse ise teenuse tingimusi ja kvaliteeti luua. Teiste valdkondade puhul oleks mudel analoogne.
Seekordset ühinemistoetust tuleks aga kasutada esmajärjekorras omafinantseeringuks, seeläbi vahendeid viiekordselt suurendades. See ei ole midagi uut! Tegime seda eelmisel ühinemisel ja olime seeläbi ühinemisjärgselt kõige võimekam omavalitsus Eestis kuni 5000 elanikuga omavalitsuste arvestuses.
Järgmisel aastal on Hiiu vallal investeerimisvõimekus igati olemas ja aeg on astuda taaskord läbimõeldud samme selleks, et konkurentsis püsida ja kogu Eesti üht parimat elukeskkonda luua. Kui keegi väidab, et vallal pole raha ja vald on võlgu, siis see ei vasta tõele. Küll aga vastab tõele, et täpselt aasta tagasi oli vallal likviidsusprobleem ja see tulenes puhtalt juhtimisvigadest (vt selgitust 18. novembri 2015 Hiiu vallavolikogu protokollist).
Jüri Ojasoo lubas juba 7. juuli koalitsioonilepingus, et ta esitab koalitsiooni tegevuskava aastateks 2016 ja 2017. Täna, ligemale viis kuud hiljem on tegevuskava esitamata ja 2016. aasta on ka kohe lõppemas! Otsustamatuse ja peenhäälestuse aeg on möödas. Selgelt on tunda, kuidas vähem kui aastaga on saabunud seisak ja “tiksujad” on saavutamas oma tavapärast rutiini, aga see ei ole see, milleks neid valiti!
Elanikel on lepingusse muudatusettepanekute tegemiseks veel vaid veidi enam kui 48 tundi! Tule ütle sõna sekka ja aita vallajuhtidel oma koduvalla eest seista!
Georg Linkov
Hiiu vallavolikogu liige
