Seoses riigigümnaasiumi tulekuga ja uue hoone ehitusega kavandab Kärdla ühisgümnaasium järgmisel aastal mitmeid muudatusi tunniplaanis ja õppehoonetes. Õpilasomavalitsus sooviks, et koolivaheagu oleks rohkem – neli.
Kogu kooli õpilasi mõjutab see, kui Hiiu vallavolikogu otsustab kehtestada 2015/2016 õppeaastal neli koolivaheaega. Vastava ettepaneku on Kärdla ühisgümnaasium õpilasesinduse soovil volikogule juba teinud. Otsus, kas vaheajad ka tegelikult muutuvad, on volinike teha.
Volikogu kultuuri-, hariduse- ja spordikomisjoni juht
Margit Kagadze ütles, et tõenäoliselt volikogu toetab eelnõu. Toetuse sai see ka komisjoni esmaspäevasel istungil, varem on seda toetanud ka kooli hoolekogu ja õppenõukogu.
“See on hästi tervitatav, et oleks neli koolivaheaega, kuna just enne kevadet on õpilased kooliaastast nii väsinud ja samas oli kevadveerand kõige pikem,” selgitas Kagadze.
Neli koolivaheaega
Esimene, üheksapäevane vaheaeg algaks 17. oktoobrit ja kestaks 25. oktoobrini; teine, 17päevane vaheaeg algaks 20. detsembril ja kestaks
5. jaanuarini; kolmas, samuti üheksapäevane, oleks tavalise märtsivaheaja asemel juba veebruaris, 20. kuupäevast 28. veebruarini; neljas
16. aprillist 24. aprillini ning kestaks samuti üheksa päeva. Suvevaheaeg algaks nagu varemgi – 4. juunist ja lõppeks koos augustikuuga.
Direktor Ivo Eesmaa selgitas, et tavapärase vaheaegade paigutusega oleks järgmisel kooliaastal õppeperioodide pikkused 34, 42, 49 ja 50 päeva st mida lähemale kevadele, seda pikem. Muudatusega aga tahetakse õppeperioodide pikkused ühtlustada: need oleks siis vastavalt 34, 41, 35, 35 ja 30 päeva.
Koolitund kestaks 75 minutit
Gümnaasiumiastmes hakkavad järgmisest kooliaastast seniste 45 minuti pikkuste tundide asemel olema 75minutilised koolitunnid.
Õppealajuhataja Diana Liivat ütles, et muudatusi tehes võeti snitti teistelt riigigümnaasiumitelt. “Praktika on näidanud, et kui koolitund on 45 minutit pikk, siis rühmatööd ja muud sellist on keeruline teha, sest 45 minutist jääb väheks, pooleteisttunnine koolitund on aga jälle natuke palju,” selgitas Liivat.
Direktor Ivo Eesmaa selgitas, et muudatuse peamine eesmärk on kasutada paremini aega ja lühendada koolipäeva. “Me ei ole siin kaugeltki pioneerid, lähim kool, kus seda kasutatakse, on Läänemaa riigigümnaasium,” ütles Eesmaa.
Perioodõpe tuleb tagasi
Samuti on kavas kooli gümnaasiumiastmes taastada perioodõpe, millest vahepeal loobuti. See tähendab, et gümnasistide tunniplaan hakkab muutuma iga seitsme nädala tagant. 75minutiliste tundide korral oleks ühes nädalas sel juhul kolm, muidu viis perioodis oleva õppeaine tundi. See omakorda vähendab koolipäeva killustatust, õppeainete arvu, millega ühel päeval tegeleda tuleb.
“Perioodõpe on möödapääsmatu kui tahta väikeses gümnaasiumis pakkuda õpilastele mingeidki valikuid,” ütles Eesmaa.
“Mõtlesime, et kuna on muudatuste aeg tulemas, siis katsume gümnaasiumiosa õpilasi juba ette selle rütmiga harjutada,” lisas Liivat.
Abivallavanem Katrin Sarapuu märkis, et nad on uurinud juba toimivate riigigümnaasiumite õppekorraldust ja muudatused on tehtud nende eeskujul.
Kõik eesseisvad muudatused tehakse siiski esialgu üheks aastaks. “Mis tuleb siis, kui praegusest ühest koolist saab kaks, selgub siis kui see juhtub – eelkõige on need
ettepanekud uute koolijuhtide teha.”
Riigigümnaasiumi direktori konkurss algab eeldatavasti maikuus ja 1. septembrist asuks ta tööle, et ehitustöödel silm peal hoida. Pärast seda kuulutab direktor välja õpetajate konkursi. Konkurss kuulutatakse välja ka Hiiu valla põhikooli juhi leidmiseks.
Ühisgümnaasiumi direktor Ivo Eesmaa ütles, et kavatses riigigümnaasiumi direktoriks kandideerida, kuid lõpliku otsuse teeb ta siis kui konkurss algab.
Tunnid jäävad oma majja
Lammutamisele läheb koolimaja see tiib, mis jääb hoovi poole. Tiivas oli kümme klassiruumi ja nende asemel võetakse nüüd klassidena kasutusele ruume nii allesjäävates hoonetiibades kui Kärdla muusikakooli majas, teabemajas ehk HUPSis, käsitöömajas, tööõpetuse majas, väikeses võimlas ja nn eurotunnelis ehk vana ja uue koolimaja ühendusena ehitatud hooneosas.
