SIRET LAHEMAA 
Helgi Põllo Muuseum astub koopiateki tegemisega paar sammu kaugemalegi, lootes teki valmides leida mõne vabatahtliku, kes veedaks öö teki all magades. Tuleb siiski arvestada, et tekk kaalub valmides ligi 15 kilo ja ööbida tuleb septembrikuus paadis, õues või aidas.
Mis on nukud?
Vanade pärimuskildude põhjal imiteeris rüi karusnahka, mis tegi teki harukordselt soojapidavaks. Sellest lähtuvalt on tekil justkui kaks kihti – alustekk ja pealiskord, mille moodustavad alusriide külge õmmeldud kaltsuribad ehk nukud. Nukkude materjaliks kasutati ära kõik villased tekstiilijäätmed, mis majapidamises olid, isegi vanad viltkaabud lõigati rüi peale. Kangatükid tegid teki raskeks, nii et haige mees ei tohtinud seda peale võttagi. Ometi võeti soe tekstiil kaasa heinamaale või kalastusretkele –sinna, kus oli vaja öö jahedal ajal mööda saata. Siit ka üleskutse! Kui kellelgi on kodus vanu villaseid riideesemeid, mida enam kanda ei sünni, kuid äraviskamiseks on liig armsad – tooge muuseumisse rüiteki nukkudeks.
Muuseum otsib pruute
Lisaks väga praktilistele omadustele oli rüil ka laiem sotsiaalne tähendus, kuna see kuulus Hiiumaa pruudi kaasavara hulka. Teki tegemiseks korraldati talguid ning pruudile toodavate andamite seas oli veel 19. sajandilgi nukkudeks sobilik riidekraam. Sel suvel on kõikidel abiellujatel võimalus oma liitu kinnitada ka niidi ja nõelaga. Selleks puhuks annab muuseum värsketele pruutidele punast värvi riba, mida teki külge õmmelda. Punane on läbi mitme sajandi olnud Hiiu naiste jaoks elujõu, armastuse ja kaitse värv. Loodetavasti saame sügiseks muidu üsna pruuni- ja hallitaustalisele tekile hulgaliselt punaseid täppe!
Säilinud vaid kaks tekki
On imekspandav, et veel 19. sajandil laialt kasutatavast tekstiilist on Eestis muuseumisse sattunud vaid üks kehvas seisus rüi. See 1926. aastal Käinast Selja külast kogutud näide Eesti Rahva Muuseumis on kaotanud peaaegu kogu oma nukkudest pealiskihi. Teine rüi asub Soome Rahvusmuuseumis ja on sinna kogutud juba 1901. aastal. Peale mitmekuust ettetellimise ooteaega õnnestus muuseumi teadusdirektoril Helgi Põllol külastada Soome ühishoidlat. Lisaks rüitekile sai ta seal mitme päeva vältel tutvuda ligi saja Hiiumaalt kogutud tekstiilesemega. Soomes hoiustatav tekk esindab Hiiumaa rüid kogu tema arhailisuses ja lopsakuses. See on suurepärane füüsiline näide, mida hoida koopiateki tegemisel silme ees.
Eksperimentaalsed väljakutsed
On säilinud mitukümmend kirjalikku mälestust, kuidas rüid on valmistatud ja kasutatud. Muuseum üritab sel suvel mitmete eksperimentidega võimalikult autentse teki valmistada. Alustame Muuseumiööl, kui proovime traditsioonilisel viisil vanutada rüiteki aluskangast. Sügisel teeme üleskutse, leidmaks vabatahtlikke, kes tahaksid kogeda rüiteki all magamist (paadis, maastikul, aidas jms) ja sellest kirjutada. Taoline autoetnograafiline eksperiment elustab eset, mida viimati kasutati poolteist sajandit tagasi. Lisaks väärikale rekonstruktsioonile tekivad juurde ka lood tänapäeva inimestest, kes on seda oma pulmas või selle ettevalmistuses kasutanud, selle all maganud või sellele ühe nuku õmmelnud.
KADRI KUUSK
Hiiumaa muuseumi
peavarahoidja
