Lea Pihlak Selline võiks olla napp uudisrida, aga seekord jõudis Jõgeva suurüritus väga isiklikult meieni ning tasub lähemalt kirjutada, mis seal aset leidis.
Sel populaarsel ja hästi korraldatud koolinoorte festivalil on igal aastal oma teema või autor, näiteks on esitatud vene luulet läbi aegade, püütud lahti kodeerida Tartu vaimu, loetud Ellen Niidu ja Jaan Krossi värsse. Eelmised autorid olid Doris Kareva ja Jaan Kaplinski, seekord aga Ave Alavainu, teemaks “Suurt saladust varjab su süda…”.
Kas on põhjuseks gümnasistide suurenenud näitlemis- ja luulelembus või hoopis Ave Alavainu looming, mis noori kõnetab, aga kohal oli tõesti väga palju rahvast. Tänu virtuaalvõimalustele oli Ave nii festivali alguses kui lõpus saalis meie keskel, innustades ja tänades osalejaid ja organiseerijaid. Teisalt ulatusid luulepäevad Tiigi tänavalegi, sest kõikidest kultuurikeskuse laval esitatud kavadest oli otseülekanne. Tiigi tänavalt oli teele pandud ka raamatupakk parimatele elava muusika esitajatele.
Selles loomingulises, esinemisärevas ja üliintensiivses õhkkonnas andsid endast parima Hiiumaa gümnaasiumi noored: Romet Liig 11. klassist ning Anett Kaev ja Angela Kattel 12. klassist. Asendamatu taustajõuna oli toetamas abiturient Johanna Aaslepp.
Olime esitamiseks valinud poeemi “Lambing ja Mozart”, mis rõhutab iga autori tähtsust, seda, et olenemata ajast, tuntusest või staatusest, ollakse Looja. See oli ka meiepoolne kummardus Ott Lambingule, kes poeemi ilmumisajal oli vähetuntud, nüüd aga end igaveseks Hiiumaa kunstilukku maalinud.
Angela impulsiivse ja värvika kunstniku, Romet mõtliku ja filosoofilise kirjaniku ning Anett vaoshoitud ja punktuaalse pianistina esindasid erinevaid loojanatuure, kuid kinnitasid üht – loojat, loomist ja loomingut ei saa piirata ega puuri panna.
Publiku soe vastuvõtt näitas, et lugu jõudis kohale. Muidugi tekitas rõõmsat elevust etenduses osalenud Lambingu maal Avest ning ikka ja jälle pidime kinnitama, et see on originaal ning vastama küsimustele Hiiumaa ja päevakangelase kohta.
Arvasime, et vaevalt keegi teine seda poeemi valib, aga programmi vaadates märkasime, et Kunda ühisgümnaasiumi kooliteatril oli sama inspiratsiooniallikas, samuti Rakvere Linnanoorte näitetrupil.
“Deja-vu!” tahtnuks öelda mitmel ja mitmel korral, sest paljud luuletused või katkendid kordusid, esitused olid loomulikult vägagi erinevad. Mis jäi aga silma, on see, et vähem oli kasutatud Ave varasemat loomingut, pigem pöörduti hilisema ja sotsiaalsema poole. See jäi kõlama ka Leelo Tungla veidi kurvas tõdemuses, et nooruspõlve Avet oli vähe.
Jõgeva luulepäevadest ei saa rääkida, mainimata Akadeemiat. See pole lihtsalt žürii, vaid professionaalide seltskond, kes annab juhendajatele väga põhjalikku tagasisidet. Selle aasta Akadeemiasse kuulusid Jaak Allik, Leelo Tungal, Kersti Kreismann, Gerda Kordemets, Alo Kõrve, Viljar Pohhomov, Urmas Lennuk, Margus Mikomägi, Märt Treier, Margot Visnap ja Kristiina Oomer. Nende otsusel võitis grand prix` Tallinna 32. Keskkooli 11.d klassi trupp kavaga “Igas naises on surmani plikat”, juhendajaks Toomas Lõhmuste. Laureaatideks kuulutati Viljandi gümnaasiumi luuleteater, Rakvere gümnaasiumi Teatriansambel, Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja ja Ramsi Noortetoa näitetrupp Varjust Välja.
Mida festivalil käimine meilt võttis? Kindlasti aega. Mida andis? Palju. Saime aru, millist pühendumist ja sisseelamist nõuab dramatiseeritud luulekava tegemine ja teksti mõtestamine; kui tähtis on terviku nägemine, aga ka detailid; kui tiivustav on koostöö ja üksteise avastamine, aga ka teiste nägemine ning võrdlusmoment. Saime endale uued sõbrad Miina Härma gümnaasiumist ning Tallinna 32. keskkooli trupi lubaduse oma suurepärase kavaga Hiiumaale esinema tulla.
Jõgeval käinute nimel
Tiiu Heldema
