Muinsuskaitse selts päästab riigile kuuluvaid Saarnaki hooneid

Hiiumaa muinsus­kaitse selts (HMS)teeb ettepaneku võtta riigile kuuluvad Saarnaki laiu hooned muinsuskaitse alla, et praegune haldaja, RMK ei saaks neil karistamatult laguneda lasta.
Seltsi üks asutajaid, Ain Tähiste ütles reedel seltsi suurkogul, et selts teeb küll olulisi asju, kuid muinsuskaitseliikumine võiks olla ka survegrupp. Esimese asjana pakkus Tähiste välja, et selts võiks algatada riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hoole alla antud Saarnaki elamu­kompleksi riigile kuuluvate hoonete muinsuskaitse alla võtmise, et praegusel haldajal tekkiks kompleksi säilimise eest mingigi vastutus.
Nõukogude ajal looduskaitsja Tiit Leito algatusel päästetud ja säilitatud unikaal­se talukompleksi miljöö- ja kultuuriväärtuslikud hooned on juba tõsiselt kannatada saanud. Tähiste rääkis, et kaasomandis oleva rehielamu katus on auklik ja RMK hallata oleva lauda katus sellises seisu­korras, et seda ei ole enam võimalik taastada, vaid tuleb teha uus.
“Riigimetsa majandamise keskus on meie kõigi ühis­varale nende aastatega tekitanud konkreetse kahju ja lasknud Saarnaki katused ära laguneda,” nentis Tähiste.
“Keegi on jätnud oma töö tegemata, keegi on istunud kabinetis ja saanud meilt palka, lõiganud meie metsa ja seda müünud.”
Hiiumaa muinsuskaitse seltsi juhatuse esimees Dan Lukas kinnitas kolmapäeval lehele, et selts vastava ettepaneku muinsuskaitse­ametile teeb.
Vihma käest räästa alla
2010. aastal andis keskkonna­amet, mida 2009. aastast juhib peadirektor Andres Onemar, Saarnaki hooned, nagu ka mitmed teised objektid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hallata.
Onemar, kes kuni 2009. aastani juhtis ise RMKd, põhjendas seda sammu sellega, et riigimesta majandamise keskusel on rohkem ressursse nii selle kompleksi kui ka teiste looduskaitseobjektide hooldamiseks. Praeguseks aga on talukompleksi hoonete katused avariilises seisus.
Mullu augusti lõpus saatis üks külastaja Hiiu Lehele foto sellest, kui auklik on Saarnaki rehemaja katus ja kirjeldas, kuidas vihmaga vesi toas mööda seinu alla voolab.
Hiiu Lehe järelpärimisele vastas RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, et läbi viiakse kompleksi seisu­korra hindamine ning seejärel omanike vahel läbirääkimisi alustada, kuidas ühiselt kulusid katta ja vajalikke töid ette võtta.
Meeldetuletusele, et ootan vastust, vastas Kallas oktoobris, et “kohe, kui plaan realiseerub, siis nagu lubasin, annan teada”. Mingit teadaannet vastusena siiski ei tulnud.
Kui selle aasta märtsis uue järelpärimise tegin, vastas Kallas, et katus(t)e läbijooksud pandi kinni ja edasise kohta, et “selgub kevadel”.
“Hiiumaa laidude maastiku­kaitseala kaitsekorralduskava 2011–2019” ütleb, et Hanikatsi, aga eriti Saarnaki talukompleksi säilinud ehitised on väga suure miljöö- ja kultuuriväärtusega. Sama dokumendi tegevuskavas oli kirjas, et RMK oleks pidanud Saarnaki talukompleksi rehe­maja remontima ja sellele uue rookatuse tegema juba
2016. aastal. Lauda remont ja rookatuse vahetus oleks tulnud teha veelgi varem, juba 2012. aastal.
Survegrupp päästis Kõpu tuletorni
Mullu möödus 30 aastat Hiiumaa muinsuskaitse seltsi asutamisest. Seltsi algusaegadest meenutas Tähiste suurimat saavutust – Kõpu tuletorni restaureerimistöid, mis tehti sisuliselt nõu­kogude armee, täpsemalt mereväe hüdro­graafiatalituse rahadega.
“See oleks olnud täiesti ebareaalne, et muinsuskaitse­selts ise oleks suutnud üles ehitada 15 korrust tellinguid ja valada tuletorni kehandi ümber raudbetoonsärgi,” ütles Tähiste. “Survegrupi tegevus aga oli tulemuslik.”
Ajad muutusid ja võimsalt tegutsenud selts sajandi­vahetusel praktiliselt hääbus. Need, kes olid olnud n-ö teisel pool barrikaadi, olid nüüd siinpool barrikaadi ja oma riigil muinsuskaitseks raha eriti ei olnud, tõdes Tähiste. “Kuidas sa lähed Laari vastu piketeerima,” sõnastas ta tollase dilemma ja leidis, et nüüd võiks olla aeg uueks tõusuks surve­grupina: “Muinsus­kaitse selts oli omas ajas oluline ja täna on see uuesti sama oluline,” ütles Ain Tähiste.