Tallinna halduskohus ei rahuldanud MTÜ Hiiu Tuul kaebust ega tühistanud Hiiu maavanema korraldust Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu kehtestamiseks. Ühingu esindaja teatas, et kaebab otsuse edasi.
Reedel kuulutas Tallinna halduskohus välja otsuse, millega leidis, et MTÜ Hiiu Tuul, Emmaste valla ja üheksa eraisiku kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
Hiiumaa lähistele rannikumerre planeeritava tuulepargi vastaseid koondava MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts kinnitas Hiiu Lehele, et kaebavad kohtuotsuse edasi.
Apellatsioon tuleb Tallinna ringkonnakohtule esitada hiljemalt 27. detsembriks.
Sellega ühing ei piirdu ja esitas samalaadse kaebuse ka Euroopa Komisjonile. Inge Talts ütles Hiiu Lehele, et neil on mure, et mereala maakonnaplaneeringus lubatud meretuulepargid võivad kahjustada Natura 2000 alasid, nende terviklikkust ja seal asuvaid elupaiku, sh esmatähtsaid. Just seetõttu on MTÜ Hiiu Tuul pöördunud vastava kaebusega Euroopa Komisjoni poole. “Ka Eesti seadused nõuavad, et strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja peab olema veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki,” lisas Talts.
Hiiu maakonna merealade teemaplaneeringu kaebust arutanud halduskohus sellist ohtu ei näinud. Kohus nõustus vastustajaga, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lg 2 regulatsioon ei tähenda seda, et planeeringuga ei tohiks kaasneda mistahes negatiivseid mõjusid Natura alale, vaid seda, et kehtestatav planeering ei tohi ohustada Natura alade terviklikkust ega kaitse-eesmärki.
Samas märkis kohus, et mistahes kahjuliku mõju ilmemise võimalus ei välista Natura alale maakonnaplaneeringu kehtestamist ja tühistada tuleks see juhul, kui olemasoleva info põhjal oleks selge, et kavandatav tegevus ei tagaks Natura alade terviklikkust ega nende kaitse-eesmärki. “Käesoleval juhul KSH aruanne selliseks järelduseks alust ei anna. Kohtule ei nähtu ka seda, et KSH aruande koostamisel oleks eiratud Natura hindamise juhendmaterjale või põhimõtteid,” on kirjas kohtu otsuses.
Lisaks toimub 31. jaanuaril Tallinna Halduskohtus istung tuuleenergeetika teemaplaneeringu kehtetuks tunnistamise kaebuses, mille esitajaks samuti MTÜ Hiiu Tuul.
Hiiu Tuule kaebeõigus
Muuhulgas tuvastas kohus, et maakonnaplaneeringu osas on kaebeõigus nii MTÜ-l Hiiu Tuul ja füüsilistel isikutel kui ka Emmaste vallal.
Kaebuse vastustaja ehk Hiiu maavanem tõi kohtule esitatud argumentides välja, justkui puuduks kõigil kaebajatel st MTÜ-l Hiiu Tuul, Emmaste vallal ja rühmal eraisikutel kaebeõigus üldse.
Kolmas osapool ehk Nelja Energia leidis, et MTÜ-l Hiiu Tuul puudub kaebeõigus antud juhtumi puhul.
Kohus lähtus kaebeõiguse tuvastamisel planeeringuseadusest ja leidis, et see võimaldab kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk populaarkaebusena.
Ühtlasi oli see viimane võimalus, sest praegu kehtivas planeeringuseaduses ei ole maakonnaplaneeringu vaidlustamise võimalust nn populaarkaebusena enam ette nähtud. Hiiumaaga piirnevate merealade teemaplaneering aga algatati ja viiakse lõpule eelmise planeeringuseaduse alusel, mis seda võimaldas.
Kohus viitas otsuses riigikohtule, mis on rõhutanud, et kaebeõiguse tuvastamisel keskkonnaasjades tuleb arvestada Århusi konventsiooni üldist eesmärki, milleks on üldsuse osalemise keskkonnaasjades ja kohtusse pöördumise võimaluste avardamine, ning kaebeõiguse allikaks olevaid õigusnorme tuleks tõlgendada pigem laiendavalt.
“Seega tuleb jaatada MTÜ Hiiu Tuul kaebeõigust keskkonnakaitselistes aspektides. MTÜ Hiiu Tuul kaebeõigus hõlmab ka menetlusreeglite järgimist,” on kirjas kohtuotsuses.
Kohus ei leidnud, et MTÜ Hiiu Tuul tegevus ei vastaks ühingu deklareeritud eesmärgile või et ühing kuritarvitaks kaebeõigust või esindaks kellegi era- või ärihuve, nagu väitis samas kohtuasjas Nelja Energia.
Ka ei nõustunud kohus Nelja Energia väitega nagu oleks tegemist väikese grupi tuulepargivastastega. “Tegemist ei ole ka väikese grupi inimeste võitlusega tuulikute vastu. MTÜ-l Hiiu Tuul oli seisuga 20.07.2016 45 liiget,” sedastas kohus.
Vastuseis jätkub
Kuni 1100megavatise võimsusega tuuleparki tahab Hiiumaast loodest asuvatele meremadalikele ehitada Nelja Energia.
“Tegelikult on Nelja Energial olnud väga selge ootus, et see maakonnaplaneering kehtestataks ja nad saaksid hakata samm sammu haaval arendusega edasi minema,” ütles MTÜ Hiiu Tuul eestvedaja Inge Talts septembris Eesti Päevalehele.
Tema hinnangul pole mereala maakonnaplaneeringu menetlemine aga olnud piisavalt põhjalik. “Pole arvestatud sellega, et tehakse suur meretuulepark Hiiumaa lähistele. Samuti pole arvestatud paljude kodanike soovi, et suurt tuuleparki ei tuleks Hiiumaa lähistele merre. Juba 2009. aastal koguti selle mõtte vastu 8000 allkirja,” lisas ta.
AS-i Nelja Energia juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul on meretuulepargi vastu väike grupp inimesi. “Kui jälgida sõnavõtjate ja näiteks viimasele kohtukaebusele alla kirjutanute arvu, siis tegemist on kümmekonna inimesega,” ütles Kruus möödunud kuul Eesti Päevalehele.
Kruus ütles, et nende partner on Hiiu vald tervikuna ja vallaga on sõlmitud koostööleping, et elavdada tuulepargi rajamisega Hiiumaa majanduselu ja saare jätkusuutlikku arengut.
“Vastuseis on pigem põhimõtteline, sisulisi argumente, nagu müra ja visuaalne mõju, antud juhul ei ole, sest planeeritav tuulepark asub rannikust 12 kilomeetri kaugusel ja küladest veelgi kaugemal,” rääkis ta.
Hiiu maavanem Riho Rahuoja ütles, et hiidlased on hiiglasliku tuulepargi koha pealt pigem äraootaval seisukohal. “Tuuleenergeetika vastaste eestvedajad on väga häälekad ja aktiivsed. Teemaks on kõikvõimalikud argumendid alates visuaalsest reostusest merel ning lõpetades hirmuga kõrgepingeliinide ja alajaamade ees,” kirjeldas Rahuoja.
