Mullu suvel läbi viidud küsitluse andmetel toimub kõrvaliste tegevuste tõttu Eestis iga päev keskmiselt viis liiklusõnnetust ja 72 protsenti autojuhtidest on viimase 12 kuu jooksul sõidukiroolis mobiiltelefoni kasutanud.
Rööprähklemine on aga müüt ning aju ei suuda tegeleda kahe tähelepanu nõudva tegevusega üheaegselt ja veatult. Sõidukit juhtides tuleb keskenduda 100protsendiliselt liiklusele, sest kõrvalised tegevused sõidu ajal segavad juhti nii pildiliselt, käeliselt, tunnetuslikult kui heliliselt.
“Roolimobiilikuid jätkub kõikjale – paraku ka Hiiumaale,” tõdeb maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Solveig Edasi. “Vaatamata kiirele elutempole, ei tohiks sõidu ajal pidada koosolekuid või helistada lastele. Kas me tõesti peame olema igal ajahetkel kättesaadavad? Me ei pea alati kõike ise järele proovima, vaid mõnikord peaks usaldama spetsialiste ja lõpetama kõrvalised tegevused liikluses.”
Maanteeameti tellitud uuringust selgus, et suur osa sõidukijuhtidest oskavad enda arvates hinnata, millal on sõidukit juhtides ohutu telefoni kasutada. Tegelikult tuleb siiski mõista: kõrvaltegevused on liikluses ohtlikud, sest teaduslikult on tõestatud, et inimene ei suuda sooritada samaaegselt ja veatult kaht tähelepanu nõudvat tegevust. Tähelepanu lülitub pidevalt kahe tegevuse vahel ümber ja mõlema kvaliteet sealjuures langeb. Olukorras, kus on vaja kiirelt reageerida, ei suuda aju otsustada, kumb kahest tegevusest on elulise tähtsusega ja nii võibki juhtuda, et aju ei reageeri ohuolukorrale piisavalt kiiresti.
Sel aastal on Eestis juhtunud juba üks hukkunuga liiklusõnnetus, mille üheks põhjuseks oli kõrvalised tegevused sõidu ajal. “Kõrvaltegevused autoroolis tapavad ja jäävadki elusid võtma, kui inimesed endale aru ei anna, kui ohtlikud need on,” nendib politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. “Ei ole turvaline, kui sõidu ajal hakatakse näiteks akent puhastama, peegleid seadistama, plaati vahetama. Kui juht teeb roolis midagi muud, kui juhib sõidukit, siis ta paneb vabatahtlikult endale koti pähe ja sõidab pimesi.”
Kokkuvõttes peavad kõrvaliste tegevuste ohtlikkusele mõtlema kõik liiklejad. Liikluses on meil vaja kõiki meeli ning kõrvaklappidega muusikat kuulates või pilk telefonis ringi käies ei kuule ega näe me enda ümber toimuvat. Kuna jalakäija ja jalgratturi jaoks on eriti ohtlikud sõidu- ja raudtee ületamine, tuleb enne teeületust veenduda selle ohutuses.
Merit Mähar
maanteeameti
peaspetsialist
