Harda Roosna Põllumajandusministeeriumi korraldatud uute otsetoetuste ja uue maaelu arengukava infopäevad said kiiresti täis registreeritud. Kärdla kultuurikeskuses olid reedel minister Ivari Padari tervitussõnu ja ministeeriumiametnikke kuulamas sadakond põllupidajat ja karjakasvatajat, aga ehk oli nende seas ka puuvilja-, marja- ja köögiviljakasvatajaid.
Minister kiitis Eesti tugevat põllumajandust, mis jaksab piima ja teravilja toota kaks korda rohkem kui siseturule vaja. Toodetud kogus katab ka kogu riigi sealihavajaduse. Ainukesed tootegrupid, kus Eesti põllumajandus ei suuda siseturu nõudlust katta, ongi köögivili, puuviljad ja marjad.
Uus erimeede tulebki köögiviljade v.a kartuli, puuvilja- ja marjakasvatusele summas 230–240 eurot hektarile. Ministri hinnangul on just see järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil hiidlaste üks võimalusi, teiseks nimetas ta toetusi väikekarjadele.
Toetused väikestele
“Põllumajandust ei saa ka väga suurtesse üksustesse kontsentreerida. Mitmekesisust on vaja säilitada ja suure kõrval peab kenasti toime tulema ka väike,” ütles minister. Ta tõi näite, et juba üle 90 protsendil Eestimaa karjades on praegu enam kui 100 lehma.
Eesmärgiks nimetas Padar, et läbi põllumajandustoetuste võiks ühe maaelamise juures hoida vähemalt ühte töökohta. Selleks on plaanis toetused ka väiksematele lihaveistekarjadele ja väiksematele lambakarjadele. Lihaveiste puhul saab eritoetust kuni 25pealine, lammaste puhul 10–100 pealine kari. Padar lisas, et meelsasti oleks ministeerium toetanud karja esimest
25 või sadat looma, kuid tema sõnul on Euroopa komisjon resoluutne – kas Eesti toetab väikeseid karjasid või ei saa seda raha üldse.
Väiketootjatele on veel mitmeid eritoetusi. Väiketootjaks loetakse investeeringumeetme puhul neid, kelle müügimahuks 4000 kuni 14 000 eurot aastas.
Neil on võimalik eelseisva rahastusperioodi ehk kuue aasta jooksul saada toetust kuni 15 000 eurot, kaasfinantseeringu mahuks 20 protsenti. Samuti lubatakse soetada kuni seitse aastat vana tehnikat. Kel müügimaht suurem, peab toetust taotlema üldisest katlast.
Puudus töötlejatest
Põllumajanduse kõige suuremaks probleemiks nimetas Padar seda, et Eestis toodetakse küll, aga valmisprodukti võtta pole, kuna töötlejaid pole. Seega saavadki seekord rohkem toetust töötlejad, aga ka ühistegevus jt koostöövormid.
Jätkub ka LEADER programm, mille ettevalmistus juba käib, ning toetatakse kohaliku toiduga seotud tegevusi.
Palju meetmeid on seotud keskkonnahoiu ning teadustöö ja innovatsiooniga. Minister tõi näiteks äsja Pollis avatud kompetentsikeskuse, mille abil loodetakse jõuda selleni, et kohalikke marju ei saadetaks külmutatult Jaapanisse ja tagasi tulevad sealt silmatilgad, vaid marjadest valmiksid silmatilgad kohapeal.
Ebasoodsamate alade toetus oli viga
Mis puudutab vähemsoodsate alade toetust, mida EL uuest toetusteperioodist enam ei maksta, siis selle kohta ütles Padar, et ebaõige oli see, et selline toetusliik üldse sisse lasti. Ta põhjendas, et mandril tekkisid olukorrad, kus kaks sarnast valda olid kõrvuti, kuid ühes said põllumajandustootjad toetust rohkem kui teises.
“Saarte puhul on teine asi – siis on põhjenduseks saarelisus,” ütles Padar, kuid esimene, ministri sõnul teoreetiline võimalus see toetus Eestis taastada, tekiks alles 2016. aastal. “Praegu on terve rida otsuseid, mis puudutavad uut rahastusperioodi, taolises faasis, et enam ei anna tagasikäiku teha,” ütles minister Padar. “Selge, et inimeste huvi on, et oleks LFA [vähemsoodne piirkond – toim] tagasi koos kindla lisatoetusega, aga see on läbirääkimiste teema Euroopa komisjoniga.”
Asjaajamise näiteks tõi ta, et praegu käivad läbirääkimised Euroopa komisjoniga ühe konkreetse Hiiumaa piimafarmi pärast, kus on 150 lehma. “Mitte ühegi Eesti piimafarmi pärast pole me niivõrd suurt kirjavahetust pidanud,” ütles Padar ja selgitas, et küsimus on piimatootmise lisarahas. Farmid, kus on kuni 100 lehma, saavad lisatoetust ja väikesaartel asuvad farmid samamoodi. Hiiumaal on praegu ainult üks farm, mis lehmade arvu pärast selle toetuse alla ei läheks – OÜ Hiiumaa Agro. “Euroopa komisjon on öelnud, et tõestage ära, mis selle ühe Hiiumaa farmiga on, et miks just sellele saarel olevale piimafarmile on vaja maksta ka 150 veise eest eritoetust. Müts maha nende ministeeriumiametnike eest, kes selle nimel võitlevad,” ütles minister.
